Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Patukahetseja teekond rõõmuni

04.05.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Jaanus Torrim keskendumas oma teose «Psalm 51» esiettekandel. Kätlin Liimets

23. aprillil tuli Kuressaare kirikus Saueri segakoori 130. aastapäeva kontserdil esmaettekandele Pärnu Eliisabeti koguduse diakoni Jaanus Torrimi teos «Psalm 51».

Vana Testamendi patukahetsuspsalmile kirjutatud kümneminutiline teos segakoorile ja orelile oli lihtsa helikeelega, ent teksti ja muusikaliste motiivide kordused kutsusid kuulaja meditatiivsesse palveseisundisse, andes võimaluse kogeda patukahetseja teekonda vabastava andeksandmise ja hinge puhastava rõõmuni.
Pärast uudisteose esitust ütles Kuressaare koguduse õpetaja Anti Toplaan pidulisi tervitades: «Uue heliloomingu sünd on alati sündmus, eriti veel siis, kui tegemist on pühakirja tekstile loodud vaimuliku heliteosega. Saime osa mitte üksnes muusikast, vaid ka sõnumist, mis loob aluse inimeseks olemisele. Ehk paneb see meid mõtlema ja meelt parandama. Vaimulik sõna ja laul on meile toeks nii rõõmus kui ka mures.»

Teose sünnilugu
Pärast kontserti jagas Jaanus Torrim, kes aastakümneid on kirikus tegev olnud organisti ja koorijuhina, et psalmid on tema loomingulise tähelepanu pälvinud pärast vaimuliku ordinatsiooni: «Kui tekst sind süvitsi südamest puudutab, läbi peseb, siis tuleb ka muusika, minul on niimoodi.»
Teose algmotiiv sündis aastal 2012, mil polnud veel plaani kasutada psalmi teksti. Motiiv kumises meeltes suveni 2015, mil psalme korduvalt palvetades jõudis helilooja tõdemuseni, et just 51. laulu sõnum ongi see, mida ta otsis. Tekst juhtis ta muusikani.

Kõnekas paus
«Teosega oli heitlusi. Kui põled loomises, siis võib see füüsiliselt ja vaimselt raske olla. Elasin tekstis kirjeldatut ise läbi, kogu seda kahetsust kuni pisarateni välja … See oli katsumus. Mõistsin, mida tunneb inimene, kes pole ehk aastakümneid pihil käinud. Ta on aru saanud oma vigadest; mõistnud, et on Jumalast lahus. Siis tuleb kahetsus ja vabanemine,» kirjeldab Torrim läbielatut.
Nõnda algab teoski vaikselt ja masendunult, lausa kurvalt ja kartusega, ning mida edasi, seda helgemaks muutub. «Kui inimene tunnistab Jumalale patud, siis on see murdepunkt. Jäin siin äkki toppama, edasi ei osanud kirjutada. Mõtisklesin, kuidas puhta südame loomine toimub. Käisin kodu ja kiriku vahel edasi-tagasi, meeles sõnad: Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim. Ka teoses on siinkohal paus,» kõneleb Torrim.

Ehmatav kogemus
Edasi kirjeldab Jaanus Torrim üsna vaikselt, sõnu otsides kogemust, kui ta ühel suveõhtul istus kodus rõdul ja korraga kuulis meloodiat. Mitte ainult viisi, vaid kogu harmooniat: «Siis meenusid meeles kantud psalmi sõnad ja kuuldud muusika läks täpselt nendega kokku. Sattusin mõnes mõttes paanikasse, sest tundus, et see on kellegi teise lugu.
Helistasin Rein Kalmusele, kes taolise helikeelega muusikat tunneb, ja küsisin, kas see on kellegi lugu. Kalmus ütles, et ta pole seda enne kuulnud. See oli ehmatav. Võtsin noodipaberi ja hakkasin kirjutama.»
Kätlin Liimets

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)