Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pasunad hõiskasid kirikus

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Kahro Kivilo (vasakult), Asko Mander, Kaili Pern, Viktor Neostus, Kaimo Klement ja Jaak Kruus. Kose kiriku pasunakoor pidas 10. sünnipäeva.
Jumalateenistusel Kose kirikus teenis kaasa ka Hageri koguduse pasunakoor (dirigent Joel Ots) ja Kadrina pasunakoor (Kaido Järvsoo). Koraale mängisid kolm pasunakoori koos ja eraldi; kogu liturgias oli õpetaja Mare Palgile toeks Kose pasunakoor. Mälestuslaulu ja palvega meenutasime tänulikult köster Arnold Rässat, organist Linda Eslonit, Kose-Uuemõisa orkestri dirigenti Ahti Räästi.
Jumalateenistus lõppes kontserdiga. Kirikus särasid pasunad ja helises ülendav muusika Issanda kiituseks. Sünnipäevapidu jätkus pastoraadis tordi ja heade sõnadega, mille eest kõigile suur tänu.
Tee oma orkestrini
Enne Kose kiriku pasunakoori aegu oli mul mitmeid koosmängimisi. Kunagine Kose-Uuemõisa puhkpilliorkester teenis allakirjutanu juhatamisel kaasa 1994. aasta väga külmal jaanuaripühapäeval, kui tähistati Kose kauaaegse köstri Arnold Rässa 100. sünnipäeva. Siis tunnistas mõnigi mängija, et ta oli elus esimest korda algusest lõpuni luteri kiriku jumalateenistusel. Olgu öeldud, et Rässa-papi oli ka orkestrijuht ja oskas mängida mitut puhkpilli.
Ajapikku Kose-Uuemõisa orkester hääbus, orkestrirepertuaar asendus ansamblimuusikaga. 1998. aasta talvisel nigulapäeval, meie koguduse nimepühaku päeval, mängis pastoraadi saalis trio koosseisus Viktor Neostus (alt), Matti Lepp (tuuba) ja nende ridade autor. Päris ilus oli.   
Koguduse oma pasunakoori loomisele eelnes veel mitu inspireerivat sündmust. 1999. a suvel kuulasin sakslaste pasunakoori Tartu Pauluse kirikus, kus oli kirikumuusika liidu (KML) puhkpillidirigentide nõupidamine. 2000. a talvel, kui KML esindus käis Saksamaal meie suure toetaja ja sõbra Werner Benzi sünnipäeval, kogesin, mismoodi suured pasunakoorid kirikus kaasa teenivad. Samal aastal oli Pärnus kirikupäev ja vaimulik laulupidu, kus olin puhkpilliorkestrite üldjuhiks.
1. oktoobril 2000, rahvusvahelisel muusikapäeval, oli tõeliselt esimene orkestriproov. Kose muusikakooli õpetaja Olev Roosa tuli koos oma õpilastega ning 5. novembril mängis see koosseis juba Kose kirikus ja järgmisel pühapäeval Jüri kirikus. Samal aastal teenisime kaasa jõuluõhtul.
Koselt maailma
Kose kiriku pasunakoori nimetuse saime endale 2001. a mais, kui mängisime Kose pasunakoori 120. aastapäeval ja kavalehel meid niimoodi nimetati. Järgmisel päeval tegime tõelise turnee: teenisime järjest Kuusalu, Leesi ja Loksa kirikus ning pärast seda nautis kolm autotäit pillimehi Kuusalu kirikuõpetaja pere külalislahkust. Jaanus Jalakas on meie hea koostööpartner olnud edaspidigi.
Algusaastatel tegime proove vastavalt vajadusele ja valmistusime n-ö projektideks, nüüd on proovid praktiliselt igal pühapäeval. Lisaks oma kogudusele teenime ka Tuhalas, oleme külas käinud Soome sõpruskogudustel Kanta-Espoos, Hollolas, Asikkalas.
2008. a käisime kaks korda Saksamaal – algul KML pasunakoori koosseisus Leipzigis Saksamaa pasunakooride kokkutulekul ja mängisime maailma suurimas pasunakooris (Guinnessi rekord!), mõni nädal hiljem oli elamusrikas reis Kirchhaini praostkonda.
Suvisel vaimulikul laulupeol Tartus mängisime isegi rongkäigus – Lossi tänaval mööda munakiviteed alla ja Jakobi tõusul mäest üles marssides! Puhkpillimängijad saavad aru, mida see tähendas.
Järelkasv muusikakoolidest
Pasunakooril on üks auliige – Viktor Neostus, kes kõrge vanuseni vapralt kaasa mängis. Nooremad on jäänud küll eemale, aga jõudsid tänu pasunakoorile ikka leeris ära käia. Meie pasunakooris on koos dirigendiga ette nähtud 12 mängijat, praegu on vabu kohti. Nõupidamisel KMLis jõudsime järeldusele, et ainult muusikakoolidest võib tulla järelkasvu puhkpilliorkestritele. Soovime edu ja palume õnnistust Olev Roosale, et tema tänuväärne töö noorte puhkpillimängijate õpetamisel ikka head vilja kannaks.
Ka neli pasunakoori liiget võib ilusti mängida koraale ja liturgiat – seega asendada orelit. Muidugi eeldab see, et mängijate algõpetus on tehtud korralikult ja toonitekitamine korras. Sellisele koosseisule on rohkelt saada head muusikat. Oleks ükskord aeg üle saada eelarvamustest (ja väriseva ning inetu tooniga, liiga aeglaselt mängivatest koosseisudest), et pasunad hõiskaksid sagedamini kirikutes ja kõlaksid lohutavalt kalmistutel.

Kahro Kivilo,
Kose koguduse organist, orkestrijuht

Kose kiriku pasunakoor on mänginud
Tuhala, Juuru, Rõngu, Otepää, Kuusalu, Leesi, Loksa, Paldiski, Tallinna Jaani, Jõelähtme, Hageri, Harju-Jaani ja Palamuse kirikus;
Prangli saarel Hommiku-Harju laulupäeval, Väike-Pakril kabelitorni pühitsemisel;
skaudisõprade orkestris, Kosejõe kooli mõisapäevadel, Kabala laulupäeval.