Esileht » Arvamused » Arvamus »

Pastoraalseminar 15aastane

17.08.2010 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Aeg lendab. Meenub seik aastast 1991 Saksamaal Breklumi seminaris, kus ühe jutuajamise käigus tõstatas Jaan Kiivit mõtte, et meiegi kirikul võiks olla midagi Saksamaa Predigerseminar’i laadset. Ilmselt järgnesid läbirääkimised paljude Eestimaa kirikuinimeste jaoks tuntud pastori Paul-Gerhard Hoerschelmanniga, kes saabuski meid aitama 1995. aastal. Kindla ülesande ja sooviga rajada EELK-le oma pastoraalseminar, kus võiksid kutseõpetust saada need teoloogid, kes soovivad preestriordinatsiooni Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Tänavu sügisel möödub 15 aastat pastoraalseminari algusest.
Neil aastail on seminaris õppinud 106 vaimulikukandidaati, neist 90 on ordineeritud preestriks, 11 on kas olnud juba varem diakonid või seminari lõpetamise järel arvatud diakoniordinatsiooni vääriliseks ning 5 on hetkel ordineerimata. 90 kirikuõpetajast töötab praegu 67 kas koguduse- või vikaarvaimulikuna ning 5 kaplanaatides. Kolm on neid, kes töötavad E.E.L.K-s, ja samuti kolm on teenimas Saksamaa luterlikus kirikus. On neidki, kes reservi arvatud või nüüdseks EELK nimekirjast kustutatud. Kaks seminaristi teenivad juba võitnud kiriku ridades.
Kui arvestada, millise protsendi moodustavad pastoraalseminari lõpetanud meie praeguste teenistuses olevate vaimulike üldarvust, ning pidades silmas ka kaasajale nii omast töötajate voolavust, siis on põhjust siiraks tänuks. Tänuks neile, kes on õppinud ja õpetanud, neile, kes seda õpet ühel või teisel viisil on toetanud. Tänuks neile, kes oma oskusi ja kogemusi on tulevastele vaimulikele praktikajuhendajatena edasi andnud. Eriti tahaks tänuga ära märkida pastor Hoerschelmanni, tema pere ja sõprade jätkuvat initsiatiivi koguda seminaristidele toetust Saksamaalt. Suur tänu kõigile ametiõdedele ja -vendadele, kes seminari lõpetajaid armastuse ja toetusega oma praostkondadesse ja kaplanaatidesse on vastu võtnud. Ja loomulikult üle kõige Jumalale, kes seminari tööd on siiani rohkelt õnnistanud ja kutsub ikka mehi ja naisi oma lõikust koguma.
Varasemast enam osutub praeguste vaimulike juures määravaks nende enda vaimulikkus ja vaimulik elu. Pole ju teenimiskeskkond kirikutöö tegijatele sugugi alati toetav ja ühemõtteline. Samuti võib tähele panna, et kaugeltki mitte kõik seminari tulijatest ei oma enam kristlikku lapsepõlvekodu ja kiriklikku tausta. Seega oleme järjest tõsisemat tähelepanu hakanud pöörama kandidaatide piiblilugemiskorrale, palveelule, vastastikusele osadusele ja vaimulikule juhendamisele, kõigele, mis aitab vaimulikul endal vaimulikku elu elada ning teenida Kristuse armastusega neid, kes tema hoolde on usaldatud.
Ka kandidaatide isiksuseomadused, väärtushinnangud ja hoiakud leiavad järjest suuremat tähelepanu. See puudutab eelkõige sisseastumist ja mõningal määral ka seminari lõpetamist, sest kõike sellesse valdkonda kuuluvat on väga raske suunata ja kujundada. Aga loomulikult püüame sedagi selle armu ja nende vahenditega, mis meie kätte on usaldatud. Olgu aga siinkohal südamele pandud kõigile koguduseliikmetele ja töötavatele vaimulikele, et meiegi ühine vastutus on leida sobivaid kandidaate oma kiriku seminari. Neid, kes oleksid ustavad Jumala armu sõna edasi andma homsel päeval. Samuti palun, et kannaksite eestpalves nii pastoraalseminari tööd kui ka neid, kes tulevaste kogudusevaimulikena selles õpivad.
Loomulikult on ka teoloogiline baasharidus väga oluline. Seminari juhatajana olen väga rõõmus, et EELKna kuulume nende kirikute perre, kes väärtustavad vaimulikuks ametiks ettevalmistamisel teoloogilist põhiharidust. Oleme kirikuna sidunud ennast lepetega, mis nõuavad seminari astumiseks teoloogiamagistri kraadi või sellega võrdsustatud haridust. See on kindlasti oluline, et olla tänapäeval mõistetav, veenev ja kommunikatsioonivõimeline.
Soovin õnnistust kõigile pastoraalseminari töötajatele, senistele ja praegustele õppijatele. Ikka selleks, et me võiksime olla kasutatavad Jumala kätes.


Ove Sander,
assessor

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)