Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pastoraadi piiblikool

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Esmaspäeval alustas tööd Pastoraadi piiblikool. Huvi alanud koolituse vastu oli suur. Keeruline oli kõiki soovijaid vastu võtta. Pastoraadi saalis on ruumi umbes 80 inimesele ja kõik need kohad said täidetud. Koos käiakse igal nädalal esmaspäevaõhtuti kell 18 ja korraga toimub kaks 45-minutilist loengut. Aeg on varutud ka küsimustele vastamiseks ja kohvilauas vestluseks. Vaheaega peetakse jõulude ajal ja aastavahetusel. Kokku toimub 36 kokkusaamist.

Kindlasti ei ole kõik kursis, mis on Pastoraat. Pastoraat on Tartus Riia 22a aasta tagasi valminud hoones MTÜ Tartu Teoloo­­­­gia Akadeemiale kuuluv kristlike organisatsioonide ja ettevõt­miste kodu. Alaliselt kasutavad neid ruume EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia, hingehoiu keskus ja Pere­raadio. Lisaks paljudele koosolekutele ja koolitustele, mis Pastoraadis toimuvad, tegutseb nüüd seal ka piiblikool.

Pastoraadi piiblikool asub täitma tühimikku praegusel haridusmaastikul. Kõik traditsioonilised usulise koolituse kavad on seni arvestanud sellega ja õppima tulijad tunnevad pühakirja juba lapsest saadik. See on vanasti olnud alghariduse osa. Kõik kristlikud ühiskonnad on pidanud iseenesest mõistetavaks regulaarsete usuliste teadmiste õpetamist nii noortele kui ka täiskasvanutele. 

Meil oli vähemalt 50 aastat sellist aega, kus usuline kasvatus ja Piibli õpetamine oli lausa keelatud. Nüüd, kui see on taas lubatud, toimib see üldjuhul vabatahtlikkuse alusel. Kahjuks sõna „vabatahtlik“ seostatakse sõnaga „ebaoluline“. Piibli lugemisele heidetakse praegugi pigem negatiivset varju. Tammsaarelikult antakse mõista, et Andres luges aga Piiblit ja muutus järjest kurjemaks. Neidki tarku on, kes arvavad, et Piiblis muust ei räägitagi kui sõdadest ja tapmistest. Sellega seoses ei ole usulise hariduse andmine meie ühiskonnas ja ka kogudustes täit hoogu sisse saanudki.

Praeguseks on meil võrdlemisi hästi korraldatud teoloo­gi­lise kõrghariduse andmine. Praktiliselt puudub aga teoloo­gi­line algharidus. Koolides pole usuõpetust. Rääkimata süstemaatilisest piibliõppest. Erandiks on kristlikud koolid. Palju pole neid inimesi meie keskel, kes on Piibli läbi lugenud. Soravama lugemisoskusega inimesele ei ole see väga suur pin­gutus, kuid Piibli mõistmiseks on siiski rohkem vaja. Apostlite tegude raamatus räägitakse Etioopia kojaülemast, kes teel Jeruusalemmast kodu poole luges oma tõllas Jesaja raamatut. Kui Filippus temalt küsis: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed?“, vastas kojaülem: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?“ Selle peale pidas Filippus talle ühe piiblitunni.

Kindlasti on meie tavaliste inimeste ja ka haritlaste hulgas neid, kes tunnevad Piiblit hästi. Kahjuks on siinkirjutajal praktilised kokkupuuted inimestega kinnitanud väga kasinaid teadmisi ja sageli täielikku teadmiste puudumist Piibli osas. Kurb on ka, et see, kes midagi ei tea, ei tea ise, et ta seda ei tea. Inimesel polegi võimalik teada seda, mida ta ei tea, kui ta seda ei tea.

Meie usu aluseks on Vana ja Uus Testament ja ka neid tekste seletavad ja kokkuvõtvad dokumendid. Piibli tekstist kasvab välja teoloogia. Pühakiri on kõige mõõdupuu ja hindaja. Piiblit tundmata ei ole võimalik õigete usuliste seisukohtade kujunemine.

Kiriku ülesanne on teha jüngriteks kõik rahvad, neid ristides ja õpetades pidama kõike, mida Jeesus on käskinud. Õpetamise osas on kirikul veel väga palju tööd ees.

Praegu on meil peamiseks õpetamise kohaks pühapäevane jutlus, pühapäevakool ja leerikool. Vähestes kogudustes ka piiblitunnid. Need siiski ei asenda regulaarset piibliõpet. Kõige põhjalikum ülevaade Piiblist on meil kättesaadav raadiosaates „Piibel kaanest kaaneni“. Piibli raamatute salm-salmilt seletusi saab kuulata CD-delt või mälupulgalt mp3 formaadis, samuti on need leitavad Pereraadio arhiivist. Kursus on toodetud koos Soome raadiomisjoniorganisatsiooniga SANSA.   

Loodan väga, et tööd alustav Pastoraadi piiblikool saab õnnistuseks paljudele.

 

 

 

 

Joel Luhamets,

piiskop