Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pastor Masing ja õ-täht

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Emakeelepäeva eel pühapäeval, 11. märtsil pühitseti Lüganuse kirikus mälestustahvel koguduse õpetajale, keelemees Otto Wilhelm Masingule (1763–1832), kes, avastades kohalikus murdekeeles omapärase hääliku, tähistas selle kirjas õ-tähena.

Tahvli pühitsemisele eelnes Masingu-teemaline konverents, kus tõstatati vajadus kaitsta kirderanniku murret, mida omal ajal uuris Masing ning kus õ-täht on levinum kui teistes Eesti murretes. Vaimuliku talituse läbi viinud kohalik diakon Heinar Roosimägi rääkis pastor Masingu teest vaimulikuna.

Lüganuse kihelkonda, Püssi mõisa koduõpetajaks jõudis Masing 1786. aastal, aastatel 1788–1795 oli Lüganuse koguduse pastoriks, mis oli tema esimene töökoht kirikuõpetajana. Pärast Lüganust teenis Masing Viru-Nigula (1795–1815) ja Äksi kogudust (1815–1832).

Oma esimesel pastoriks olemise kevadel, 19. märtsil 1788 tegi ta kirikuraamatusse sissekande «Tõnno Toma Jak», milles kasutas õ-tähe märgistust tänapäevasel kujul. Roosimägi kinnitusel hindasid koguduseliikmed oma hingekarjast heatahtliku ning õiglase mehena, kes pööras suurt tähelepanu rahva valgustamisele ja näiteks lastele lugemise õpetamisele.

Masing ise siunas oma märkmetes kihelkonnas valitsevat ebausku, alkoholi liigtarbimist ning vargust. Haritud mehena valdas Masing mitut võõrkeelt, saksa keele eeskujul juurutas eesti keelde võõrsõnu, mitmed neist on kasutusel tänapäevani (näiteks adjutant, minister, planeet, protsent, armee jne). Lüganuse perioodi jäi ka esimese aabitsa «ABD ehk lugemise ramat lastele kes tahavad lugema õppida» kirjutamine, mis ilmus trükis 1795.

O. W. Masingu isa oli eestlane, Lohusuu köster, kes abiellus aadlisoost sakslannaga.

Liina Raudvassar