Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pärnus seati üles kolmas peapiiskopikandidaat

/ Autor: / Rubriik: Peapiiskopi valimised 2015, Uudis / Number:  /

LuhametsJoel_juhtPärnu praostkonna sinodil lisandus läinud nädala reedel senisele kahele peapiiskopikandidaadile kolmas: assessor Joel Luhamets (fotol), Tartu praostkonna praost.
EELKs on 12 praostkonda. Vastavalt kirikuseadustikule on igal praostkonnal õigus sinodil üles seada üks kandidaat peapiiskopi kohale. Seni on toimunud sinodid Ida-Harju, Tallinna, Tartu, Viru ja Pärnu praostkonnas, täna on Viljandi praostkonna sinod. Hääletuse tulemusena kohtadel on üles seatud järgmised kandidaadid: Urmas Viilma (40), Ove Sander (43) ja Joel Luhamets (62).
Peapiiskopikandidaadile on esitatud kindlad nõudmised preestrina teenimise aja pikkuse kohta. Piiskopiks saab vastavalt kirikuseadustikule ordineerida isiku, kes on teeninud EELK preestrina vähemalt viisteist aastat (§ 59.1). Järelikult peab ta olema vähemalt 39aastane, sest § 58.2 kohaselt ordineeritakse preestiks vähemalt 24aastane isik. Kirikuseadustik sätestab ka selle, et «vaimulik võib ametit pidada 65 aasta vanuseks saamiseni, kui tema ametiaega ei ole ettenähtud korras pikendatud».
EELK konsistoorium on 5. novembril 2013 vastu võtnud otsuse, millega on määratud peapiiskopikandidaatide esitamise tähtajaks 1. juuli 2014.
Kirikuseadustiku § 114 sätestab, et samuti «on vähemalt 10 kirikukogu liikmel õigus seada üles oma kandidaat». Tõenäoliselt selguvadki viimased kandidaadid seega alles 25. novembril, kui koguneb EELK XXIX kirikukogu. § 114.3 ütleb, et «istungjärgu päevakorra arutamise alguses otsustab kirikukogu kandidaatide ülesseadmise lõppemise tähtaja, kusjuures see tähtaeg ei tohi olla varem kui kolm tundi pärast istungjärgu avamist».
Peapiiskopi valivad esitatud kandidaatide seast kirikukogu liikmed sügisistungjärgul 25.–26. novembril.
Iga üles seatud ja veel seatav peapiiskopikandidaat on andnud vaimuliku ametisse ordineerimisel ametivande ja sellega kinnitanud oma kuulekust «ustavalt täita oma ametiülesandeid». Olgu siis mistahes ametis. Ka ülemkarjasena kirikut juhtides.
Eesti Kirik