Esileht » Uudis » Uudised »

Pärnu sinodil vaeti usuelu ja inimsuhteid

10.05.2017 | | Rubriik: Uudised

Pärnu praostkonna sinodikoosoleku presiidium: Jaanus Torrim (vasakult), Tõnu Taremaa, Ants Kivilo, Joel Luhamets, Urmas Viilma. Rain Soosaar

28. aprillil Toris peetud sinodil vaadati tagasi edukale tööaastale, kuid räägiti avameelselt ka vastuoludest.

Sinod algas jumalateenistusega Eesti sõjameeste mälestuskirikus. Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma ja armulauda pühitses piiskop Joel Luhamets. Koosolek toimus kohalikus rahvamajas. Et praost Enn Auksmann viibib puhkusel, juhatas seda praosti kohusetäitjana Pärnu-Jakobi õpetaja Tõnu Taremaa. (Konsistooriumi otsusega 17. maist 2016 on Enn Auksmann puhkusel ning tema ametiülesannete täitmine praosti ja koguduseõpetajana Pärnus on peatatud 1.6.2016–31.5.2017. Puhkuse ajal on ta teeninud eestlasi Los Angelese koguduses.)

Inimesed ennekõike
Aastaaruande alustuseks rõhutas praosti kohusetäitja, et „kividest, seintest ja katustest“ palju olulisem on kirikuelus töö inimestega. Just sellele olid ka praostkonna kogudused Taremaa heameeleks oma aruannetes keskendunud.
Ennekõike paistab praostkond silma jumalateenistuste arvu poolest, mida mullu oli 1832. Põhjuseks on see, et mitmes koguduses pühitsetakse missat peaaegu iga päev. Kasvanud on ka pühapäevaste kirikuliste, armulaualiste ja ristimiste arv. Samuti tõstis ettekandja esile hea koostöö kohalike hooldekodudega.
Keeruline aasta oli Pärnu linnakogudusel. Puhkusel olevat õpetajat käisid asendamas neli vaimulikku ning praosti kohusetäitja sõnul õnnestus tänu sellele koguduseelu stabiilsena hoida. Kahjuks ei toimunud suure töökoormuse tõttu aga praostkonna vaimulike omavahelisi kokkusaamisi, millest Taremaa end kinnitas väga puudust tundvat.
Esiletõstmist väärivad väikese Sindi koguduse edusammud. Liikmesannetajaid on seal olnud kahekümne ringis ning alates koguduse taastamisest 1990. aastal polnud seni ühtegi leeriõnnistamist toimunud. Mullu konfirmeeriti aga tervelt neli inimest ja tänavu on neile veel lisa oodata.
Üldiselt aga koguduste liikmesannetajate arv väheneb nagu mujalgi Eestis. Muret teevad ka ühiskonna üldised arengutendentsid, mis avaldavad mõju kirikuelule. Häädemeeste koguduse aruandes nenditi näiteks, et kirikusse on tunginud pealiskaudsus ja liikmete seas levib tarbijamentaliteet. Oluline on vastu seista arusaamale, et kirikus osutatakse lihtsalt „jumalateenistuse teenust“.
Erilist tähelepanu pälvis aga Saarde õpetaja Arvet Ollino aruanne, mille praosti kohusetäitja tervikuna ette luges ja mis kohalviibinute aplausi pälvis. Ollino innustas nimelt vaimulikke keskenduma palvetamisele, missaohvri igapäevasele pühitsemisele ning hingede võitmisele Kristusele, ootamata oma raske ja tänamatu töö eest tunnustust.
Eriarvamusi põhjustas siiski tema seisukoht, et EELK on saanud vabaks rahvakiriku staatusest ja see olevat hea. Oma hilisemas ettekandes rõhutas peapiiskop, et EELK on jätkuvalt rahvakirik selles mõttes, et tema ülesandeks on ka tänapäeval kogu Eesti rahvast teenida. See ei tähenda aga sugugi, et kirik peaks kohandama oma sõnumi selliseks, nagu rahvale meeldib.

Avameelselt probleemidest
Pärast Taremaa aruannet võttis sõna Audru õpetaja Tiina Janno, kes juhtis tähelepanu sellele, et praostkonna mõne kiriku altarisse ei lubata naispastoreid. Üks sellistest on tema sõnul Pärnu-Jakobi kirik, kus õpetajaks praosti kohusetäitja ise. Taremaa selgitas esialgu, et ei olnud tõepoolest lubanud Jannol oma kirikus laulatada, kuid sellel polnud tegemist õpetaja sooga.
Siis aga luges Janno sinodilistele ette Taremaa enda kirja, milles too sõnaselgelt kinnitas, et keeldumise taga oli siiski vastuseis naiste ordineerimisele. Järgnevas arutelus rõhutasid nii Janno kui ka Vigala õpetaja Kristiina Jõgi, et tegemist pole üksikjuhtumiga, vaid nad on juba pikemat aega tundnud praostkonna meeskolleegide poolt ignoreerivat ja halvustavat suhtumist.
Teemat kokku võttes rõhutas piiskop Luhamets, et kirikus on lubatud naiste ordineerimise küsimuses väljendada erinevaid arvamusi, kuid see ei anna kellelegi alust pidada naisi teise sordi vaimulikeks. Peapiiskop Viilma kinnitas aga, et formaalselt on igal õpetajal õigus ilma põhjendusi esitamata keelata teisel vaimulikul oma kirikus teenida, kuid antud juhul ta Taremaa käitumist heaks ei kiitvat.
Samuti väitis Viilma end naisõpetajate tundeid mõistvat, kuid rõhutas, et sedalaadi küsimusi tuleks lahendada vaimulikel omavahel, aga mitte sinodil rahva ees. Taremaa kinnitas omalt poolt, et võtab piiskoppide öeldut tõsiselt: „Kui minu käitumises on olnud taunimisväärset, tuleb ennast parandada.“

Tulevikku vaadates
Üle ja ümber ei saadud sinodil ka üldkiriklikest probleemidest. Peapiiskop rõhutas oma ettekandes haldusreformi küsimust, mis kindlasti ühel või teisel viisil ka kirikuelu mõjutab. Tema sõnul võib oodata, et kirikus suureneb praostide roll, sest eeldatavalt hakkavad just nemad nüüd uute omavalitsuste esindajatega suhtlema.
Sinodi lõpetasid valimised. Erinevalt enamikust teistest praostkondadest valiti lisaks uue kirikukogu ja praostkonna nõukogu liikmetele ka praosti. Hoolimata eelnevast vahejuhtumist esitas peapiiskop kandidaadiks Tõnu Taremaa, kes sai sinodiliste ülekaaluka toetuse osaliseks: poolt anti 22 ja vastu 6 häält. Abipraostiks valiti Häädemeeste koguduse õpetaja Tauno Teder.
Rain Soosaar

Pärnu praostkond
12 kogudust, mida teenivad 9 vaimulikku
Kirikukogu liikmeteks valiti Tauno Teder, Arvet Ollino ja Jüri Pikkmaa

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)