Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pärnu praostkond ja uus elu

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

18. märts tähistas Pärnu praostkonnale uue ajaringi saabumist – sinod valis uueks praostiks Enn Auksmanni ja soovis eelmisele praostile õnnistust peapiiskopi ametis.
«Inimeste vahetus ei ole kerge ei minejale ega tulejale,» võttis peapiiskop Andres Põder kokku Pärnu praostkonda praegu iseloomustava suurte muutuste aja.
Eesotsas praost Enn Auksmanniga on kõik õpetajad praostkonnas noored – piirkonna vaimulike keskmine vanus on 35 aastat. Vaatamata noorusele on õpetajad tarmukad ja tublid ning kogudustes käib stabiilne tegevus. Mõnel pool on kogudused kasvanud, teisal võtab see ilmselt pisut aega, kuid vaimulikud on palvete ja tegudega koguduste arendamise juures ning nende südames on koguduste mured ja rõõmud.
Mitmekesine misjonipõld
«Jumal ei ole meid maha jätnud,» ütles Häädemeeste koguduse õpetaja Marek Roots, «kuid vaimulik pinnas tuleb nii üles töötada, et sinna saaks üldse Jumala sõna külvata.» Häädemeeste piirkond sai kõvasti kannatada jaanuaritormis, kuid õpetaja sõnul tuli rahalist abi Eesti kogudustelt.
Väga olulisena nimetas Roots eelmisest aastast auto muretsemist, mis tänu sõpruskogudustele võimalikuks sai. Nüüd saab õpetaja lihtsamalt teenida lisaks Häädemeestele mereäärseid kogudusi Treimanis ja Võistes.
Audru õpetaja Tiina Janno, kelle kogudus on viimasel aastal kasvanud, tundis muret, kuidas rakendada uusi kirikuliikmeid. «Tuumik on meil tugev ja kogudus on osanud hoida üksteist,» leidis ta. Sama nimetas ta Tõstamaa koguduse kohta.
Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi arvates on puudus abitööjõust. «Eriti vaimulikus vallas,» täpsustas ta. Koguduse abiga on eelmisel aastal lõpule viidud kiriku renoveerimine ja kogudus võib uhkust tunda kolme töökorras oreli üle, millest viimane pühitseti sisse 6. märtsil.
Juba pool aastat Pärnus töötanud Enn Auksmann kiitis kogudust. «Nad oskavad pühapäeva pühitseda,» ütles ta ja leidis, et lisaks tavapärastele teenistustele tehakse kiiduväärt kogudusetööd nende hulgas, kes aktiivsest elust kõrvale jäänud: vaegnägijad ja -kuuljad ning puuetega lapsed.
Minekute varjupool
Sisemaa poole jäävates kogudustes on aga praegu raskem olukord: eelmisel aastal lahkus Vändrast õpetaja Andres Aaste, sellel aastal oma avalduse alusel diakon Raino Kubjas, kelle äramineku tõttu jäi taas vaeslapse ossa Sindi tillukene kogudus. Oma õpetajata on aga ka suur kogudus Pärnu-Jaagupis ning Saardes. Viimastes kohtades on küll abiks diakon Toomas Maarand ja jutlustaja Arvet Ollino. Ollino initsiatiivil on rajatud kuulutuspunkte Surju, Jäärjasse ja Tihemetsa, kus töö edeneb. Sindis, Toris ja Vändras korraldab teenimist praost.
Ka kirikurahvas on eesti rahvas
Pärnu praostkonna kogudused on läbilõige meie elanikkonnast, leidis peapiiskop Andres Põder. Kuigi tihti on avaldatud mõtet, et meil on kirik riigist lahus, tuleb peapiiskopi arvates sellesse suhtuda mööndustega. «Me ju maksame riigimakse,» tuletas ta meelde, «ning oleme selle riigi kodanikud.» Peapiiskopi arvates on kogudused tähtsamad üksused kui nii mõnigi mittetulundusühing meie riigis. «Isolatsioonist tuleb lahti murda,» ütles ta.
Sinodi aruannete juures tekkis mõttevahetus koostöö üle kohalike omavalitsustega. Peapiiskop nentis, et omavalitsuste ülesandeks on tagada oma inimestele põhiseaduslikud õigused vabadusele, sh usuvabadusele. «Omavalitsused peaksid hoolt kandma selle eest, et inimesed saaksid realiseerida oma usuvabaduse täitmise paragrahvi,» toonitas peapiiskop. Ta mainis, et paljudes kohtades on omavalitsused varmad tegema koostööd kirikuga.
Eluliselt tähtsad asjad
Sinodiliste meeled olid eriti koosoleku algupoole pinevil, sest oldi mõtetega praostkonda kümme aastat teeninud Urmas Viilma pere suurenemise juures. Ootused päädisid juubeldustega, kui Marje Põder andis edasi teate tütre sünnist.
Vastvalitud praost pani kõnes sinodi saadikutele südamele, et oma töös tuleb pühenduda lihtsatele asjadele nagu palve, töö ja teenimine. Tema sooviks on, et vaimulikud ja töötegijad võiksid toimida ühise perena. «Meil on ainult võita,» nõustus praost Tori koguduse ja kiriku taastaja Jüri Kase arvamusega.
Kristel Neitsov