Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pärnu-Jakobi kiriku valvurid olid ise sügisesed teelised

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Suvel olid üheksandat korda projekti «Teeliste kirikud» raames pikemalt avatud ligi kahesaja kiriku, kabeli, palvemaja ja kloostri uksed.
Üheks nende seast ka Pärnu-Jakobi kirik, mis juunist augusti lõpuni oli avatud tänu tublidele kirikuvalvuritele. Külalisraamatusse kirjutas oma nime 399 teelist, kuid oli neidki, kes ennast kirja ei pannud. Üllatavalt palju oli ka välismaalasi, nt Indiast, Rootsist, Hispaaniast, Saksamaalt, USAst, Ve­ne­maalt, Norrast jm. Suveprojekt andis igale inimesele võimaluse tulla pühakotta mitte ainult jumalateenistuse ajal.
Oodatud olid inimesed, kes soovisid tutvuda pühakodade kultuuri- ja ajaloopärandiga. Kuigi pühakoda on hoone, millest seda märkamata mööda minna ei saa, on üsna tavaline, et aastaid kiriku kõrval elanud inimene pole sinna veel kordagi oma jalga tõstnud. Vahel tuuakse põhjuseks, et «kirik on ju kogu aeg suletud» või «mis mul sinna asja on?».
Just mõtisklemine rahulikult aega maha võttes on minu arvates see, mida meie praeguses olukorras on vaja hulga rohkem kui mõttetut sebimist majandusliku olukorra päästmise nimel.
Kahjuks pole me veel nii kaugele jõudnud, et kirik võiks avatud olla ilma valveta, seepärast on oluline osa projektist kirikuvalvureil. Tänuks teelistele pühendatud aja eest käisidki kirikuvalvurid septembris väikesel reisil ja külastati kirikuid Tahkurannas, Häädemeestel ning Treimanis. Kirikuid tutvustavate inimestega rääkides selgus kurvastav tõdemus, et koguduseliikmed ei mõista oma kohustusi kiriku ees.
Palju kirikuid on remonditud ja hooldatud sõpruskoguduste raha eest, kuigi oma asula pühakoja eest hoolitsemine peaks olema nii koguduseliikmete kui ka nende ühine mure, kes soovivad kirikus aeg-ajalt vaid ajalugu või kultuuri nautimas käia.
Suvi on lõppenud, kuid see ei tähenda, et nüüd on kirikute uksed suletud. Vastupidi – koguduse igapäevane elu läheb edasi ja kõik on väga oodatud sellest osa saama!

Heli Künnapas,
koguduse liige