Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Pärandus tuleb Jumalalt

08.09.2004 | | Rubriik: Jutlus

Niisiis, vennad, et me oleme küll võlglased, kuid mitte oma loomusele, et peaksime loomuse järgi elama. Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate. Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: «Abba! Isa!» Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.
Rm 8:12-17

Inimesed on erinevad: ühed käituvad oma loomuse järgi ja teised Jumala Vaimu järgi. Kuid võib ka olla, et kaks mõtteviisi inimeses võitlevad. Paulus kõneleb oma kirjas olukorrast, kui Jumala Vaim on inimeses tegev.
On hea kuulda, et keegi tugevam ja kõrgem on meid omaks tunnistanud ja oma kaitse alla võtnud. See teeb meid julgeks ja vabaks ning annab jõudu võidelda liha ehk loomuse vastu. Aga enne, kui inimesse tuleb Jumala kindlus ja Elu Vaim, tuleb võidelda ja võita. Seda võitlust aitab võita Kristus. Lihalik mõtteviis näeb kirikus ainult silmale nähtavaid asju, näeb raha ja rikkust, vaesust ja inimest jne.
Seda mõtteviisi on meie ümber palju ja ehk on paljud just sellepärast kirikust eemale ja sinna tulemata jäänud. Kiriku jõud aga ei peitu maises, vaid Jumala Vaimus ja väes. Evangelist Johannes ütleb: «Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks» (Jh 3:17). Selle kinnituseks võib veel meelde tuletada 1Kr 1:18: «Jah, sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi…»
«Sest, kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete, kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate.» Valige, kumma järgi te elada tahate. Ühe puhul ootab lõpuks vaimulik surm ja lahutatus Jumalast, teisel puhul on tulemuseks lapseõigus ja suur pärand taevas. Miks valitseb maailmas sellest hoolimata lihalik mõtteviis? Kui jüngrid küsisid Jeesuselt: «Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?», vastas ta: «… selle pärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista, et läheks täide prohvet Jesaja ennustus; kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe. Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.»
Meile teeb nende inimeste olukord muret, nemad aga ilmselt ei mõista meie muret. Nendega suheldes on kogemusi seinast seina. Neid inimesi, kes on Jumalalt Vaimu saanud, hoiatab Paulus, et me ei laenaks enam lihalikult mõtteviisilt. Paulus ütleb: «Oleme küll kõik võlglased, aga mitte lihale, et elada liha järgi, vaid oleme võlgu vaimule.»
Vaimulikus elus näeme endas nõrkust ja jõuetust, näeme paljusid tegemisi, mida oleks vaja teha, kuid selleks puuduvad vahendid ja jõud. Paljud koguduse asjad saavad tehtud otsekui Jumala imed. Jumaliku jõu läbi on meile elus antud võiduvõimalus. Kui liha meilt aga oma võlgu nõudma tuleb, näitame Kristuse ristile ja ütleme: «Võlad on makstud!» Jumala lastena hüüame Teda appi. Lastena saame alati osa võtta söömaajast, mille Ta ise on seadnud ja kus Ta pakub meile pattude andeksandi ja kinnituseks oma ihu ja verd. See toit annab meile rammu jätkata teed ja tulevast võitlust.
Me ei pea enam kartma, sest me pole enam oma liha orjad, vaid Jumala lapsed. «Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid koos temaga kirgastatakse.»
Siiski oleme veel väetid lapsed, kellele Jumal on ometi tõotanud anda päranduse. Selleks päranduseks on kõik, mis Jumalal on. Seal ei ole pärandustülisid, seal ei jäeta kedagi ilma ja seal valitseb armastus. Seni aga tuleb meil kannatada, mitte üksi viletsat tervist, haigusi ja puudust, vaid ka kannatusi, mis tulevad Kristuse nime pärast. Seda kannatust ei tule aga karta, sest meid kirgastatakse koos Kristusega. Jumal teab, kuidas kannatused meile kasulikuks muuta, sest Ta hoolitseb oma laste eest.
Üllar Salumets,
Urvaste koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)