Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Palverännakute renessanss 4. osa

10.12.2014 | | Rubriik: Järjejutt

Oikumeeniline palverännak Haapsalu pühakodadesse. Erakogu

4.
Palverännakud on erinevates religioonides ja uue vaimsuse praktiseerijate hulgas üha enam populaarsust kogumas. Nii on näiteks Jaakobitee külastajate arv stabiilselt kasvanud alates 1980. aastate keskpaigast, ulatudes 2013. aastal 215 880 palverändurini.
Ka Eestis on palverännakutega seonduv hoogustunud: meil on tekkinud juba märkimisväärne hulk neid rändureid, kes palverändurlusega regulaarselt tegelevad ja rännakutel käivad, kirjutatud on mitmeid palverändurlust käsitlevaid teaduslikke uurimusi, korraldatakse palverännakuid2, püütakse taastada ajaloolisi palverännuteid3 ja luua uusi.
Asutatud on palverändurlust propageerivaid ühinguid, nt MTÜ Maarjamaa Palveränd4, ka sotsiaalses meedias tegutseb palverändureid koondavaid kogukondi. Kindlasti on meie pühakodade külastatavust suurendanud ning omal moel ka palverännukultuuri edendanud Eesti Kirikute Nõukogu projekt «Teeliste kirikud».
Ehkki viimaste aastakümnete jooksul on Eestis hoogustunud palverännakute korraldamine Euroopa olulisimatesse palverändurite sihtkohtadesse ning ka pühale maale, on Eestimaa palverännakutega seotud paikade taasavastamine ja laiem kasutamine suuresti veel ees. Huvi palverännakute ja sakraalturismi (religiooni- või vaimsusturism) vastu on kasvamas, seepärast on palverännakuteede ja pühapaikade külastustega seonduv valdkond, mida võiks ja saaks Eestis kindlasti jõudsamalt arendada. See võiks toetada mh ka kalmistuturismi kui ühe kultuurilooliselt olulise turismiharu arengut.
Vaatamata sellele, et eestlasi peetakse võrdlemisi usuleigeks rahvaks, on ka meil arvestatav hulk erinevate konfessioonide esindajaid, keda sakraalturism ja usuliselt motiveeritud rännakud võiksid huvitada. Pühapaigad ja sakraalhooned on läbi aegade olnud ühed külastatuimad vaatamisväärused. Ei ole põhjust arvata, et nende olulisus lähiaastakümnetel väheneks.
Lisaks isiklikele motiividele pakuvad häid võimalusi palverännukultuuri edendamiseks siinsete alade neitsi Maarjale pühendamise 800. ja reformatsiooni lähenev 500. aastapäev.

Kristel Engman on diplomaat, EELK Lääne praostkonna vikaarõpetaja, rändur.

2 Palverändurite kaitsepühaku apostel Jaakobus vanema päeval ehk jaakobipäeval (25.7) ja sellele järgnevatel päevadel toimus käesoleval aastal neljandat korda Pärnu-Jaagupis Eesti Jaakobitee palverändurite kokkutulek, mis koondab eestimaalasi, kes on kas Jaakobiteel juba käinud või sinna minekut planeerivad, kogudused ja sõpruskonnad korraldavad palverännakuid erinevatesse sihtkohtadesse nii Eestis kui mujal maailmas.

3 http://www.vialivonica.eu/ Via Livonica on religiooni- ja vaimsusturismi teemamarsruut, mille keskmes on ajaloolise Liivimaa vaimulik ja arhitektuuripärand; Pirita kloostri sõbrad on Maarjamaa 800 raames välja töötanud kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Piritalt Vana-Vastseliinasse, vt http://www.palverand.ee/home/.

4 http://www.maarjamaa.eu/.

(Lõpp.)
Kristel Engman

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!
(Lk 12:35)