Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Palverännakul läbi ajaloo

13.08.2014 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Haapsalu kogudus tähistas laupäeval linna 735. aastapäeva oikumeenilise rännakuga pühakodadesse.

Hommik tõi rahva kokku Jaani kirikusse, kus õpetaja Tiit Salumäe selgitas kiriku ja selle olulisemate sümbolite – altari, kantsli ja oreli – tähendust. Palverännule teisegi mõõtme andmiseks oli see pühendatud Läänemaa abikassale raha kogumisele. Oikumeenilised sidemed koguduste vahel toimivad  1970ndatest. Nii oli rännak üheks selle kinnituseks.
Palverändureid kaheksasse kirikusse ja palvemajja teele juhatades ütles oma tervitussõnad ka linnapea Urmas Sukles. Õpetaja Kristel Engman andis põhjaliku ülevaate palverändude kujunemisest ning nende tänapäevasest tähendusest, küsides, miks teekonnale minnakse. Üks võimalikke vastuseid sellele on: et tajuda mateeria kaudu vaimu. Ja mis see inimese elugi muud on kui rändurina teelolemine.
Enne veel kui liikuma hakati, sai igaüks kätte just selleks päevaks koostatud pühakodade vihu, mille pildid on joonistanud Sarah Kopli-Lend ja toimetanud Angelina Schwindt.

Parim instrument
Jaanist sammuti lauldes risti taga, mida kandis õigeusu preester Jüri Ilves, mereäärsesse nn Promenaadi kirikusse, mis pühitseti 1852 Maria Magdaleena mälestuseks. Kirik on EAÕK koguduse käes uuesti 1994. aastast; vahepeal oli selles ladu ja mõnda aega jagati kirikut adventistidega.
Jüri Ilves jagas teadmisi õigeusust. Kirik on püha kodu palvetava rahva jaoks, kus preester pühitseb salasusi ehk sakramente, mida õigeusu kirikus on seitse. Rohked pühakujud kirikus avavad akna igavikku. Õigeusu juured on juudi templiteenistuses, kuhu ei võetud pille, ja seepärast on parim instrument, millega saab Jumalat ülistada, inimese hääl.
Õigeusklikel on oma pühakodadega olnud segased ajad, neid on ära võetud ja tagasi antud. Linnas on kaks õigeusu kogudust, mis mõlemad Maria Magdaleenale pühendatud, üks neist allub Konstantinoopolile, teine Moskvale. Viimases käivad koos peamiselt vene keelt emakeeleks pidavad inimesed ja neid teenib ülem­preester Daniel Lepisk.
Pühale Neeva Aleksandrile pühendatud väike kirik asub vanal kalmistul ja oli esialgu kasutusel matusekirikuna. Kui nõukogude võim Promenaadi kiriku ortodoksidelt 1960ndatel võõrandas, taandutigi kalmistul paiknevasse kirikusse. Preester Jüri Ilves ütles, et see olnud poisina tema kodukirik.
Kiriku juurde viis teerada, mille kõrval värskelt hoolitsetud lillepeenar. Preester Daniel Lepisk ütles, et neil oli au just vastu võtta metropoliit Korneliust, kes sama kogudust teenis aastail 1948–1951. Väikesearvuliseks jäänud koguduse koduks on endine matusekirik olnud 1964. aastast.

Rahu südames
Baptistide palvemajas kõneles Toomas Vallimäe. Läänemaal oli vaimulik ärkamine 19. saj II poolel suur. Palvemaja seinal on vanimale Eesti baptistikogudusele mälestustahvel sellest, kuidas 1884. a 24. veebruaril Ungru jões jääauku astudes 15 inimest ennast Ristija Johannese kombel ristida lasid ja päästetud said. Oli palju uudistajaid olnud, kõlanud isegi mõni revolvrilask, aga inimestes oli Jumala rahu.
Vana raudteemaja, kus käib koos vabakogudus ja venekeelne nelipühakogudus, trepil võttis palverändureid vastu pastor Peeter Vikman. Kogudus ei tekkinud tühjale kohale, vaid on mõnikümmend aastat tagasi lahknenud baptistidest. 1995. aastal osteti Rootsi sõprade abil maja, mis on kohandatud koguduse vajaduseks.
Siin pakuti  lõunat ja oli aega küsimusteks. Haapsalu abilinnapea ametis pastor Vikman ütles, et linnas on 10 700 elanikku, aga kui paljud neist end koguduslikult määravad, sellist statistikat pole.

Rõõmu Issandas
Endla tänaval asuvad kõrvuti metodistide ja adventistide kirik. Esimene on pühitsetud 1922. aastal neli aastat varem, 24. veebruaril 1918 asutatud kogudusele. Pastor Urmas Rahuvarm selgitas, et koguduse asutajaiks olid neli venda ja 16 õde, kes otsisid südameusku ja ei olnud seda leidnud vennastekogudusest, kuhu nad varem kuulusid.
Pühakoja projekteerisid tasuta arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Haberman, mehed, kelle projekti järgi on ehitatud ka riigikogu hoone.
Adventkoguduse palvela on ehitatud ümber vanast katlamajast, mille 1907. a asutatud kogudus ostis ja 2001. aastal kasutusele sai võtta. Pastor Rein Käsk selgitas adventistide nädalarütmi ja olulisemaid põhimõtteid. Palvemaja altariks on Ardi Tedrekini tehtud mulaaž Kolgata mäest koos tule, vee ja ristiga.
Päeva lõpuks sai selgemaks, miks luterlastel on orel tähtsal kohal, õigeusu kirikus aga inimhääl ja püstiseismine Issanda ees; miks adventistid peavad teenistust laupäeval ja alati enne seda uurivad koos Piiblit; miks loeb 130aastane Haapsalu baptistikogudus end vanimaks baptistide hulgas; miks ja kuidas tuleb tähele panna palvevastuseid; mis on «Jumala koda ja taeva värav».
Palverännaku üks initsiaatoreid Tiit Salumäe ütles pärast lõpupalvust ja laste kontserti toomkirikus: «Oleme läbi käinud linna ajaloo koguduste kaudu. Palverännak jätkub meie igapäevase eluga. Nägime, et rahvas armastab oma kirikuid, need on hoitud.»
Jüri Ilves, kes samuti kogu rännaku kaasa tegi, lausus: «Ilmaga õnnistati, rahvast oli ürituste rohkusele vaatamata palju, palvemeeleolus ja lauluga kõndides tundsime rõõmu Issandas. Ja mis peamine – nii mõnigi küsimus, eelarvamus või hirm võõra ees leidis kindlasti lahenduse.»
Sirje Semm

Haapsalu kogudused
Püha Johannese kogudus (EELK); Jaani kirik ja Toom-Niguliste kirik
Maria Magdaleena kogudus (EAÕK); Promenaadi kirik Rüütli tänaval
Baptisti kogudus; palvemaja Metsa tänaval
Maarja Magdaleena kogudus (MPEÕK); Püha Neeva Aleksandri kirik kalmistul
Eesti Evangeelse ja Vabakoguduste Liidu Haapsalu kogudus; palvemaja Raudtee tänaval
Metodisti kogudus; kirik Endla tänaval
Adventkogudus; palvela Endla tänaval

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!
(Lk 12:35)