Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Palverännakuga akadeemilisse aastasse

31.08.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Preester Vello Salo algatusel on üksteist aastat alustatud akadeemilist õppeaastat pälverännakuga Kärkna kloostri varemetesse. Liina RaudvassarEsmaspäeval kogunes grupp Tartu kristlasi, et preester Vello Salo juhendusel võtta ette palverännak Kärkna ehk Valkena kloostri varemetesse.
Tegemist on üheteistkümne aastaga väljakujunenud kena traditsiooniga. Emeriitprofessor Vello Salo algatatud ja kõik need aastad juhendatud ning finantseeritud palverännaku eesmärgiks on paluda algavale õppeaastale Kõigevägevama õnnistust, et õppuritel jaguks kannatlikkust ning õpetajatel pikka meelt.
Korraldaja ettekujutuses peaks kutse puudutama kõiki alma mater’i akadeemilise pere liikmeid, aga eriti värskeid üliõpilasi. «Ülikool peaks oleme kõigi tartlaste südameasi ning Kärkna kloostri varemed, kus paiknes esimene Tartumaa raamatukogu, on sobilik paik õppeaasta alustamiseks,» leiab preester Salo ise.   
Aastati on seltskonna suurus varieerunud. Kui eelmisel aastal, mil Tartust 13 kilomeetrit loodesse, Amme Jõe alamjooksule jäävasse Kärknasse laevatati Emajõe lodjaga ja pardal oli ca poolsada inimest, siis sel aastal, mil liiklusvahendiks oli buss, jäi grupp kümneliikmeliseks.
«Ega kavantiteet pole kvaliteet,» teatas aga Vello Salo reipal toonil, viidates Jeesuse hoiakule mitte teha vahet, kui suur on järgijate ring.
Bussiseltkonnale peetud kultuuriloolises loengus mainis ta, et tegelikult võib Kärkna koostrit (1228–1558) mööndustega pidada Tartu ülikooli eelkäijaks, sest tegemist oli Tartumaa esimese raamatukoguga, ja kus juba on hulk raamatuid, seal on kindlasti ka tudeerimine ja haritus.
Samuti on kloostri asukatest, tsistertslastest, teada nende tung tegutseda hariduse vallas, ühiselu motoks oli ora et labora (lad palveta ja tööta),  millele lisandus lectio divina (lad vaimulik lugemine).
Orduliikmetel oli keelatud süüa liha, seetõttu tegelesid nad kalakasvatuse ja põllumajandusega. Nende rajatud kalatiikide süsteem Kärknas oli esimesi omataolisi Eestis. Sama saab öelda ka kloostri juurde ehitatud vesiveski kohta, kus algul jahvatati vilja jahuks ja hiljem töödeldi ka palke laudadeks.
Jõudnud umbes kilomeetri kaugusele kunagisest kloostrist, alustati palveteekonda, ees hööveldamata laudadest massiivne rist. Preester Salo eeslaulmisel lauldi koos kõigi pühakute litaaniat.  Edasi liiguti vaikides ja kunagise kloostri õuel  loeti meieisa palvet.
Liina Raudvassar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!
(Lk 12:35)