Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Palverännak päikeses ja vihmas

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

5.–7. augustini kõndisid kümned noored erinevatest kirikutest ringiga üle 40 km Rõugest Vastseliina, et saada kogemus, mis on tuttav miljonitele palveränduritele.«Lülitame mobiilid välja,» annab ametilt marsruudimees Mihkel Madalvee Eesti Kristlikust Nelipühi Kirikust enne teeleasumist korralduse kätte. Äsja on Rõuge Maarja kirikus Taizé palvusel hinge kosutatud ning pärast maitsva roaga keha kinnitatud.
Kohalik diakon Kätlin Liimets soovis noortele õnnistatud teekonda ning arvas, et «küllap te ka vihma saate». Palverännaku esimesel päeval paistis siiski vaid päike, aga ettekuulutus läks kuhjaga täide retke teisel päeval.

Ühest künkast üles, teisest alla

Rõugest võetakse suund Haanjasse. Teeviit näitas 9 km. Päike paistis suiselt ja kaasavõetud veepudelid olid populaarsed. Rännu juhid jagasid soovitust hoida jutud edaspidiseks ning liikuda vaikides. See polnud siiski mingi jäik korraldus, vaid pelk soovitus.
Küll aga paluti olla tähelepanelik oma kaaslaste suhtes: «Mõni on tulnud matkama, mõni palvetama, mõni elu üle järele mõtlema. Austa nende soove.»
Kes see õieti teab, mida üks või teine noor enda ette mõtles. Ümberringi laiuv hingematvalt kaunis Lõuna-Eesti loodus soosis aga kõigiti läbimurret argirutiinist, et reserveerida ruum sügavamatele mõtisklustele.
Teekond, mis kulges kindla seaduspära järgi – ikka ühest mäest all ja teisest üles – juhatas rändurid Suurele  Munamäele, kus Pärnu muuseumi direktor ajaloodoktor Aldur Vunk andis ülevaate palverännakute ajaloost.
Loomingulise väledusega kujundati põlispuude alla «auditoorium rohelises» ning süveneti lektori hästi infotihedat ettekannet kuulama. Saime teada, et palverännukultuuri alusladestus paigutub eelkristlikku aega ning et kandvaks teljeks kristlikus palverännuideoloogias on ikka olnud Jeesuse Kristuse isik ja Tema järgimine.

Mäejutlus Munamäel

Eesti kõrgemal tipul loeti Jeesuse Mäejutlust ning vinnati taas seljakotid selga, et päikeseloojanguks Plaani õigeusu kiriku juurde jõuda. 6 km pikkune teelõik oli palistatud hästi hooldatud taludega, iga teine näis olevat turismitalu, noored liikusid grupiti, kohati võeti laul üles.
Seda, kui hästi maitseb kartul ja kaste, küsi rändurilt, kel õhtuks 15 km selja taga ning teada, et uus päev toob uue teekonna. Plaani kiriku õuel leidis igaüks endale mõnusa istekoha, kus hea Jaagumäe talu kokakunsti mekkida ning esimese päeva muljeid vahetada. Selle tegevuse juures Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ülempreester isa Rafael noored leidiski. Ametirüü lehvides kiirustas ta kirikutrepist üles, et kõigile soovijatele pühakoja uks avada. Õhtu lõppes palvusega kirikus.

Läbi vihma – ikka edasi

Kui Eesti Kiriku ajakirjanik retke ajapuudusel katkestas, siis ülejäänud seltskond trotsis vapralt muutunud ilmastikku ning jätkas teed ettenähtud marsruudil Plaani-Vastseliina. Enam kui paarkümmend kilomeetrit läbi tugeva saju viis noored Vastseliina Katariina kiriku juurde, kus teretulemast ütles koguduse õpetaja Toivo Hollo.
Õpetaja Hollo tunnistas hiljem kirikulehele, et noored olid märjad nagu veest võetud, «noh sellise ilmaga ei aja peremees ka koera välja». Soovijatele oli saun köetud, lahke kogudus paigutas palverändurid ööbima. Õhtul aitas kohast meeleolu luua vaimuliku muusika ansambel Proseuhe.
Vestlusringis, mille eesmärgiks möödunud päevast muljeid vahetada, avaldasid noored arvamust, et just vihm aitas suunata oma mõtted tõsisematele radadele. Igatahes keegi ei virisenud.
Imelise risti legend
Pühapäeva hommikul oli Vastseliina kirikus jumalateenistus, mille järel liiguti protsessioonis piiskopilinnusesse, iidsesse palverändurite sihtpunkti.
Tartu piiskopkonna kaguosa piirilinnus Vastseliina oli keskaegse Liivimaa olulisemaid palverännukohti. Linnus jäi Tartu ja Pihkva vahelisele kauba- ja sõjateele. Lossikabelis asus püha imettegev rist, mille külastamine olevat andnud 40päevase indulgentsi ehk patukaristuse kustutuse.
Eesti Kirikute Noortenõukogu palverännaku projekti eestvedaja Diana Tamm Eesti Kristlikust Nelipüha Kirikust kinnitas Eesti Kirikule, et korraldajate meelest läks ettevõtmine kõigiti korda ja plaanis on palverännakut tuleval suvel korrata.

Liina Raudvassar