Esileht » Arvamused » Artikkel »

Palvemaja on ääremaa õnnistus

04.11.2008 | | Rubriik: Artikkel

Harku tänava palvemaja 80. aastapäev oli Jumalast õnnistatud sõna, laulude, palvete ja rohke osavõtjaskonnaga.
Sünnipäevapeo esimeses osas esines keelpilliansambel Reginald Levini juhtimisel. Emeriitpeapiiskop Kuno Pajula luges piiblitunni aluseks valikuliselt salme 2Ms 34. peatükist ja Uuest Testamendist, andes põhjalikke seletusi jumalarahva juhtidest. Kui ei ole vaimulikku juhti, igatseb rahvas käega katsutavaid jumalaid. Mooses tundis vastutust selle rahva eest, ta teadis, et peab nende inimeste pärast Jumala kohtu ette astuma. Kõneleja käsitles ka seda, millised peavad olema Jumala sõna järgi ristikoguduse juhid: piiskopid, karjased, koguduse ülevaatajad.
Pärast armastussöömaaega, teises osas, laulis Nõmme rahu koguduse segakoor Imbi Laasi juhtimisel. Emeriitõpetaja Priit Rannut rääkis Hb 12:1–2 põhjal suurest hulgast tunnistajatest, kes enne meid on võidu jooksnud. Täna oleme meie võidujooksjad, mitte sörkijad. Võidujooks nõuab kogu meie jõu. Tänapäeval on palju seda, mis võidujooksu takistab. Maailm on kurja käes ja määrib meid, tulles sisse aknast ja uksest. Vaadakem üles Jeesusele.
Vend Valter Ots küsis, kes olen ma, et julgen tulla Jumala ligi sellisena, nagu olen, koos oma nõtrustega. Andes need üle Jumalale, saab meie mõttemaailm Kristusele suunatud ning siis ei ole meie elus miski võimatu. Koorilaulja Kalju Lauk tõdes, et koori liikmed teenivad kirikut lauluga Jeesuse Kristuse sõna ja käsu peale.
Õpetaja Tanel Ots mõtiskles huvitavalt Ps 65:9 üle ilmamaa äärtest. Ääremaa mõte on väga kõnekas. Õpetaja tõi näiteid ääremaadest, kus vennastekoguduse töö on toonud suuri õnnistusi, arvates sinna hulka ka Tallinna mõistes ääremaal ehk Hiiul asuva Harku tänava palvemaja. Jumala päike, mis ei tõuse ega looju kunagi, paistab meie kohal. See on täna meie rõõmu ja tänu põhjus.
Õpetaja Ove Sander kõneles patutundmisest ja uuestisünnist. Inimene, kes tunneb, et on patune ja hukka mõistetud, on selle alguses. Kui kuri, vihane ja kade inimene muutub äkki armastusväärseks ja leebeks, on seda teinud Kristus. Usuelus peab edasi minema, kasvama ja arenema. Ove Sander tõi välja palvemaja tähtsuse ja avaldas lootust, et vennastekoguduse paremad päevad on ees.
Emeriitõpetaja Voldemar Ilja lõpusõna ristiinimesest ja ristikirikust oli tõsine ja väga vajalik teema. Oli üks suur päev, aastapäeva numbri vääriline. Jumal olgu tänatud!

Laine Pootsmaa

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)