Vahel on teadmatus üsnagi piinav,
vahel – puhas õndsus.
Pistan varbad jäisesse vette –
mõnus äratus,
ja sügavalt sisse hingates
naudin hetke ning looduse kargust.
Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! (Jh 12:24)