Esileht » Pühapäevaks » Palve »

Palve

08.12.2004 | | Rubriik: Palve

Armas taevane Isa! Mõnikord on nõnda, et teadmatus tekitab tüdimust ja trotsi – me ei tea, millal midagi võib juhtuda, mis meid ees ootab, mis on millegi põhjus või eesmärk. Mõnikord kustub lootus asendudes apaatsuse ja lihtsalt olemisega. Olemisega, mis ei tunne rõõmu ega valu, vaid saadab meid nagu paratamatus läbi hallide päevade, mil me klaasistunud pilkudega üksteisest läbi kõnnime. See on see teadmatus, mis lasub meie ootustel ja soovidel – me ei tea iialgi, kas miski läheb nõnda, nagu oleme oma kujutlustes lootusrikkalt unistanud. Me ei tea isegi seda, kas soovide täitumine toob endaga kaasa hingerahu.
Mida ütleksid selle peale Sina? Et mõtleme liiga palju enda peale? Et me ei usalda Sind piisavalt? Vahel soovin, et suudaksin ületada inimlikud piirid ja kas või korraks tõelisse puhtusse sulguda. Olla vaba painajalikest piltidest, mida tekitab soov näha seda, mis pole mulle nägemiseks määratud.

Armas Issand, hoia meie meeled puhtad, et me Sinu saabudes ei kohkuks, vaid võiksime koos astuda Sinu seatud teedel. Anna meile tarkust ja valmisolekut, et Sind kannatlikult ootaksime ning ei langeks hävitavasse tuimusesse. Toida meie lootust, et Sa kord meie juurde tuled, et Sinu kõikehaaravast armastusest viimaks osa võiksime saada. Aamen!

Anna-Liisa Vaher

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)