Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Paljutähenduslik jüripäev

17.04.2019 | | Rubriik: Juhtkiri

Jüripäev on olnud ajast aega märgilise tähendusega pööripäev, mil maarahval vahetus talvine vaikelu aktiivse suvetööde ettevalmistusega, kui palgati talutöödele suilisi ja määrati ametisse külakarjused. Kõrtsid, mis teatavas mõttes täitsid tööturu funktsiooni, olid kohtadeks, kus kaubeldi ja sõlmiti uusi töösuhteid. Agraarne elurütm tingis selle, et kevadise pööripäevaga lasti kari välja ja talupere sai juurde lisatööjõudu: talusulaseid ja päevilisi. Et karja kaitsta kurja eest ja et karjused oleksid julged huntide tõrjumises, manati rituaalidega üleloomulikku väge või vajati eestkostjat kõrgemate jõudude ees. Rooma-aegne kristlik sõjamees-märter püha Georgios (Jüri) on sõjameeste ja talusulaste kaitsepühak. Jüripäeva kuulusid maagilised kombed, millega sooviti tagada talu edenemine ja tõrjuda tumedaid jõude. Näiteks kohtades, kus oli kombeks teha jürituld, aeti kariloomad päripäeva lõkkesuitsust läbi. Aastasadu valitses uskumus, et püha Jüri sidus jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Püha Jüri (õigemini Georgi) pole mitte ainult eesti talurahva tegemistega seotud müütiline isik, vaid tal on palju laiem rahvusvaheline tuntus: püha Georgiose kui lohetapja leiab Gruusia riigivapilt, samuti on ta kuulutatud Suurbritannia kaitsepühakuks ja mitmete linnade kaitsepatrooniks. Eesti riigiga seob jüripäeva fakt, et täpselt 100 aastat tagasi, kui riigi püsimine Vabadussõja edenemisega oli kindlustatud, määrati Asutava Kogu kokkukutsumine just sellele päevale. Eesti rahva poolt otsevalimistel valitud rahvaesinduse ülesanne oli luua riigile alus – võtta vastu põhiseadus. Tulenevalt ajaloost peab seda kuupäeva enda sünnipäevaks ka tänane riigikogu ja avab igal aastal sel puhul oma uksed kõigile huvilistele. Jüripäev on nii sõjaeelses Eestis kui ka hilisematel perioodidel eestlaste rahvuslikus mälus seostunud põlise vabadusvõitlusega. Selle meenutamiseks on organiseeritud tõrvikujookse jm üritusi. Täiesti fenomenaalne on tõik, et läbi kolme riigivalitsemise perioodi on jätkatud kultusliku Jüriöö pargi rajamist Lasnamäe nõlvale, kuhu viimastel aastatel on jõudnud 23. aprillil Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus altariküünlast süüdatud tuli, mis uhkes monumentaalses memoriaalis loidab vabariigi kõrgeimal alusel nii jüriööd kui vabadusvõitlust tähistava märgutulena. Kaitseväega on see riituslik paik seotud vahipataljoni rivistustega, kus uued noorsõdurid annavad truudustõotuse, millega ollakse valmis riigi nimel oma elu ohverdamiseks. See üle-elusuurune tõotus on paljude kaitseväelaste puhul ka tõelisuseks osutunud. Rohkem kui kümmekond on neist hukkunud missiooni piirkonnas ja mitmed on pidanud elu jätma teenistusülesannete sooritamisel või riigikaitse kohustust täites. Nende langenute auks peetakse 23. aprillil kl 12 Toris mälestusteenistust. Kõik ühiskonna liikmed saavad oma toetust veteranide auks üles näidata sellega, et kannavad aprillikuus rinnas sinilillemärki. See on ühtlasi heategevuskampaania, millega sel aastal kogutav annetus aitab Lõuna-Eesti Haigla Sihtasutusel soetada taastusravi seadmeid, MTÜ Peaasjadel jätkata tegevust vaimse tervise edendamisel, Võru linnal rajada välijõusaali ning Eesti Invaspordi Liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel. Uuenenud Eestis pole põllutöö ja karjakasvatusega seotud tegevustel enam sellist tähendust nagu varem, kuid siiski tähistab 23. aprill hooaja algust ka skautidele ja gaididele, kes alustavad oma laagrite ja rännakutega. Samuti on mitmes spordi- ja jooksuklubis oma koha aastakalendris leidnud jüripäevajooks. Sama uuenduslik on muuseumide kui rahvuslike mäluasutuste aktsioon, kui jüriööl, 22. aprillil kl 21 süttib Paide ordulinnuse tornis jüriöötuli, mis viiakse edasi üle Eesti, et tähistada 100 aastat tagasi tekkinud rahvaesinduse sündi.   Nagu näha, on igal ajastul jüripäev sisaldanud sügavama eestlasliku iseolemise rituaale ja aktsioone. See päev ühendab rahvuslikult meelestatud jõud, vabadusvõitlejate ideaalid, riigi institutsioonid ja mäluasutused, rahvaliikumised ning militaarse vaimumaailma võitluses kurjust kehastava lohe vastu.
kutsar

 

 

 

 
Gustav Kutsar,
kaitseväe peakaplan

Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! (Mt 11:28)