Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Palju õnne, Tartu ülikool!

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Image

Johann Skytte monumendi Toomemäel avas Rootsi kuninganna Silvia. Rektor Alar Karis (fotol keskel) avaldas oma kõnes lootust, et Skytte ei peaks tänases ülikoolis pettuma. Foto: Ove Maidla / Tartu ülikool

Eelmisel nädalal võis Tartus näha palju teklikandjaid: akadeemiliste organisatsioonide värviteklite kõrval oli uusi valgeid tekleid, aga ka mitu aastakümmet Tartu ülikooli õppurite sinisepõhjalisi peakatteid. Tähistati Tartu sümboli, meie ülikooli Academia Gustaviana 375. aastapäeva.Ülikool ja kirik on institutsioonid, mis aegadele kõige paremini vastu on pidanud, ütles endine rektor prof Peeter Tulviste ülikooli aastapäeva puhuks vändatud dokumentaalfilmis.
President Toomas Hendrik Ilves toonitas reedel ülikooli aulas peetud kõnes ülikooli tähtsust omariikluse kujunemisele: «Siin Tartus, ülikooli ümber koondunud maarahva haritlaste ringides sündiski Eesti idee. Ilma ülikoolita, ilma ülikoolis vermit vaimlise täiuslikkuseta poleks me saanud kultuurrahvaks. Kui meil poleks juba 19. sajandi lõpus olnud olemas oma haritlaskonda – arste, ajakirjanikke, vaimulikke ja juriste –, siis poleks me 1918. aastal olnud küpsed looma oma riiki.»
Ülikooli ajaloost, tähendusest ja tänasest päevast räägiti konverentsidel, ausammaste ja näituste avamisel, raamatute ja maalide esitlustel.

Raamat rektor Kõpust

Aastapäevapidustustel esitleti uut raamatusarja. Ülikooli rektoreid tutvustava sarja esikraamatu «Rektor Johan Kõpp» on kirjutanud usuteaduse doktorant Priit Rohtmets, toimetanud Mart Orav. Autor ütles esitlusel, et loodab tulevikus rohkem Kõpuga tegelevaid uurimusi, sest Kõpu pärand on väga rikkalik.
Praktilise usuteaduse prof Johan Kõpp valiti rektoriks kolmeks ametiajaks: 1928–1937. Raamat sisaldab inglis-, vene- ja saksakeelset kokkuvõtet. Johan Kõpp lõpetas ülikooli usuteaduskonna 1906. aastal kandidaadikraadiga, oli 1919–1920 Eesti Asutava Kogu liige, 1939–1940 piiskopina ex officio ka Riigikogu esimese koja ja Riiginõukogu liige.
Ülikooli kirjastusel on veel sel aastal kavas avaldada raamat rektor Hendrik Koppelist ning ootel on käsikiri Alfred Koortist.

Jumalateenistus Sõna jõust

Pidulik jumalateenistus on ülikooli aastapäeva tähistamise traditsiooniline osa. Reedel Jaani kirikus teenisid peapiiskop Andres Põder, koguduse õpetaja Urmas Petti, jutlustas praost Joel Luhamets, orelil saatis Kristel Neitsov.
Laulusõnad rääkisid alandlikkusest teenimises, kiitust Jumalale ja Tema toetatud ülikoolile rõhutas vaikne pidulikkus.
Praost Luhametsa jutlus kõneles Sõna jõust.
Tänupalves ühinesid kõik, kes seda Jumalale ülikooli olemasolu ja tegevuse eest olid tulnud avaldama. Tartu eriline omadus on leida ühel pingil üliõpilast ja õppejõudu, akadeemikut ja tavalist linnakodanikku. Hariduseaustus seob paljusid, sõltumata nende sotsiaalsest staatusest, alma mater’i idee seob meid armastuses.
Ülikooli sünd ja kestmine kahtlemata on ime, mille eest tuleb tänada Teda, see tunne ja mõte hõljusid Tartu Jaani kiriku altariruumist üle pinkide.

Academia Gustaviana’le mõeldes

Aastapäevaüritustel keskenduti ülikooli, Academia Gustaviana rajajate meenutamisele. Neljapäeva pärastlõunal tähistati mälestusplaatidega ülikooli esimesed asukohad Jakobi ja Jaani tänaval.
Jaani kirikus etendati hilisõhtul ülikooli asutamise lugu «Kuninga viimne lahing ja ülikooli algus», möödanikku ja tänapäeva sidus öine müsteerium-etendus toomkiriku varemetes; mõlemad stsenaariumid kirjutas Mart Kivastik. Neljapäeva õhtul tõrvikutega rongkäigus peahoone eest Toomemäele kohtus kogu üliõpilaspere: kunagised kursusekaaslased, üliõpilased ja õppejõud. Küünlasäraline Lossi tänav ja Toomemägi meenutasid laulupidu.
Pidustused kulmineerusid reedel, mil ülikooli taha kuningaplatsile istutati üritustele oodatud Rootsi kuninganna Silvia auks tamm. Suursündmuseks sai ülikooli rajaja ja kantsleri, Liivimaa kindralkuberneri Johann Skytte mälestusmärgi (autor skulptor Tiiu Kirsipuu) avamine Toomemäel. Ehkki pidulik avamistseremoonia viibis akadeemilise veerandtunni jagu, ootas väga suur hulk sõbralikke tartlasi kannatlikult uue monumendi avamist, et veidi hiljem selle taustal pilti teha ja kuningannat tervitada.
Tseremoonial said sõna ülikooli ajaloo muuseumi direktor Reet Mägi, peaminister Andrus Ansip ja rektor Alar Karis ning mõistagi Rootsi kuninganna Silvia, kel oli au mälestusmärgilt kate eemaldada. Nii mälestusmärki avades kui ka aulas meenutas kuninganna Silvia eelmist, 15 aasta tagust külaskäiku ülikoolilinna, andes mõista Tartu erilisest tähendusest kuningapere jaoks.
Lisaks ülikooli aastapäeva üritustel osalemisele jõudis kuninganna Silvia panna nurgakivi Tartu lähistel Tammistus erivajadustega laste perekeskusele ning kohtuda Tartus kristliku noortekodu kasvandikega.
Reedeõhtusel kontsertetendusel «Kuningas Gustavi gala» said pidustuste külalised kuulata nii akadeemilist klassikalist muusikat kui ka rahvuslikku helikeelt.

Kedagi pole unustatud

Sombusel laupäevahommikul tuli kümneid inimesi Raadi kalmistule mälestama armastatud õppejõude, tänu kellele võime uhked olla oma kõrgkooli üle. Kalmistu keskväljakule oli põlevatest küünaldest moodustatud number 375.
Usuteaduskonna kirikuloo õppetooli dotsent, Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja dr Urmas Petti ütles, et traditsiooni pikkust koguneda kalmistule igavikku lahkunud õppejõude mälestama, tema enam ei mäleta. Ta rääkis traditsiooni olulisusest ja universitas’e tähendusest.
Heade sõnadega saatis küünlamere mööda kalmistut laiali kandma rektor Alar Karis, meenutades, et ülikooli õppejõude puhkab teistelgi kalmistutel ja ka piiri taga. Meenutushetke saatis meeskoori laul, mis kõlas surnuaial veel hiljemgi.
Küünlaid jagus paljudele kalmudele, enamik neist olid hooldatud; nukraks tegi, et ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja professor Johann Morgensterni (1770–1852) hauamonument kalmistu peavärava lähedal on katki.
Ei unustatud ka ülikooli taastajat rektor Georg Friedrich Parrot’d (1767–1852): 3. oktoobril käisid Peterburi Eesti kultuuri seltsi ja Eesti konsulaadi töötajad ning ülikooli eesti keele lektor koos Eestist tulnud külalistega Vassili saarel luterlikul kalmistul rektori haual, mälestati ka samale kalmistule maetud akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887).

Meie kõigi alma mater

Tartlased ehk ei tunnetagi alma mater’i tähendust linna igapäevaelus, Tartu ülikool Põhja- ja Ida-Euroopas üks vanemaid ja tuntumaid ülikoole, on meie linnas ehk liigagi harjumuspärane. Äsjased pidustused, mida mõnel pool juubelikski nimetati, liitsid oluliselt praegusi õppureid, vilistlasi ja akadeemilist peret, linnarahvast. Vahest üldse meie rahvast, sest vaevalt on Eestis peret, keda ülikool kuidagi ei puudutaks. Vivat academia, vivant professores!

Lea Jürgenstein
Juune Holvandus
Rita Puidet