Palju õnne sünnipäevaks!

Kes Eesti Kiriku seinakalendri lehe märtsikuusse on avanud, näeb esimese tähtpäevana 4. märtsile märgitud nädalalehe sünnipäeva.

15 aastat tagasi 4. märtsil taasilmus Joel Luhametsa vastutaval toimetamisel Tartus ajaleht Eesti Kirik. Nagu asjaosalised mäletavad, oli tee kiriku oma lehe taaskäivitamiseks pikk. Küllap andsid 1989. aasta detsembris kirikuvalitsusele selle otsuse vastuvõtmiseks tuge muutused ühiskonnas. Aga ka vajadus oma häälekandja järele seoses kirikuelu aktiviseerumisega ja täiesti uute töövaldkondade juurdetulekuga.

Ilmumisaastal jõudis leht lugejateni kaks korda kuus pühapäeviti, järgmisel kahel aastal kord nädalas neljapäeviti ja 1993. aastast sai leht rütmi, mis kestab tänapäevani, st et leht ilmub üks kord nädalas kolmapäeviti.

Eesti trükiajakirjanduse ajaloos on paarisaja aastaga kristlikud väljaanded muutunud marginaalseks nähtuseks. Kui me mõtleme tagasi pastoritele Hupelile, Oldekopile, Rothile ja Masingule, kes olid ajakirjanduse hälli juures ja oma tegevuse läbi valgustasid maarahvast, siis võime olla neile tänulikud eestlastele kirjaoskuse andmise ja nendes lugemisharjumuste kujundamise eest.

Kuigi ma täna nimetan Eesti Kiriku 15. sünnipäeva, tuleb pilk heita kaugemasse minevikku, mis lubab meil rääkida Eesti Kiriku 81 aasta pikkusest ajaloost. Sunnitud poole sajandi pikkune paus (1940-1990) ei olnud tingitud kirikurahvast. Eesti Kiriku regulaarne ilmumine algas aastast 1924. Ajakirjandusuurijate hinnangul jäi just tollesse aega riigi majandusliku olukorra paranemine ning hakkas välja kujunema Eesti avaliku informatsiooni struktuur. Algusaastatel oli lehe tiraaþ 2000-3000 eksemplari. Piisav selleks, et teatud sotsiaalse grupi jaoks täita esitatud funktsioone. Samas suurusjärgus on lehe tiraaþ ka praegu.

Eesti Kirik on eelkõige koguduseliikme leht, olenemata sellest, millisel ametipostil ta töötab, kui vana ta on või millist ühiskondlikku positsiooni omab. Lehe ülesanne on vaadata elu koguduseliikme positsioonilt, sest inimesed peavad teatud infot teadma, et teha õigeid otsuseid.

Järjest hajuvas maailmas teravdub tarvidus eetilise terviklikkuse järele. Suureneb vajadus tabude ja pidurite järele, eneseregulatsiooni järele, pühaduse järele. See on tööpõld, mis tuleb kristlikul meedial täna täita, et olla toeks oma rahvale. Nagu ütles professor Tõnu Lehtsaar lehe juubelikonverentsil eelmisel aastal Tartus: «Usun, et Eesti Kiriku kui kristliku kirjasõna väljendaja roll kristlaskonnale on äärmiselt suur. Kui leht ilmub, sündmused on olemas, tekitab see inimestes alalhoidliku tunde – meil läheb hästi.»

Meil läheb hästi tänu kõigile neile inimestele, kelle toele ja palvetele toetudes Eesti kristliku meedia turuliider Eesti Kirik jätkuvalt ilmub. Olgu siinkohal nimetatud lehe tellijad, autorid, lehe väljaandmiseks kokkukutsutud nõukogu ja selle esimees Jüri Ehasalu, toimetuse kolleegium eesotsas Veiko Vihuriga, kirjastusassessor Tiit Salumäe. Ja lõpuks kogu meie toimetusepere, kes hangib materjale, suhtleb, sõidab, kirjutab, toimetab, loeb ja küljendab: ikka selle nimel, et igal kolmapäeval Eesti Kirik ilmuda võiks.

Palju õnne sünnipäevaks meile kõigile!

Sirje Semm,
peatoimetaja