Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Palju õnne, Läti!

16.11.2018 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Vabadussammas

1935. aastal avatud vabadussammas on Riia tähtsamaid sümboleid. Vabariigi aastapäeva üks tähtsündmusi on selle jalamile lillede asetamise tseremoonia Läti kõrgemate riigitegelaste osavõtul. 2 x Internet

18. novembril tähistatakse Lätis 100 aasta möödumist iseseisvuse väljakuulutamisest.

Esimese maailmasõja tagajärjel varisesid Ida-Euroopa impeeriumid kokku ja nende asemele tekkisid rahvusriigid. Läti iseseisvuse kuulutas 18. novembril 1918 Riias toimunud istungil välja Läti Rahvanõukogu, mis koondas kõigi tähtsamate demokraatlike poliitiliste jõudude ja ka vähemusrahvuste esindajaid.

Sarnasused ja eripärad
Lätlaste juubel näib korda minevat eestlastelegi. Näiteks rahvusringhäälingus on kavas mitmeid temaatilisi saateid ning Eesti Rahva Muuseumis nädalapikkune eriprogramm.
On ka põhjust, sest eestlasi ja lätlasi ühendab rohkem kui ainult geograafiline lähedus. Meie ajalugu on näiteks sedavõrd sarnane, et seda on väga raske eraldi käsitleda. Ühisosaks on näiteks baltisaksa kultuuripärand ning Poola, Rootsi ja Vene võimu alla kuulumisest tulenevad mõjud. Kõige sarnasem on meile muidugi Lõuna-Liivimaa ehk Vidzeme.
Muidugi on ka eripärasid, mis torkavad silma eriti Kuramaad, Zemgalet või iseäranis Latgalet külastades. Ka pole Eestis nii suurt ja uhket linna nagu lätlaste pealinn Riia. Oma hiilgeajal XX sajandi alguses oli ta poole miljoni elanikuga suuruselt seitsmes linn kogu Vene impeeriumis. Tallinnas elas tollal neli korda vähem inimesi.
Riia tolleaegne hiilgus paistab silma ka tänapäeva jalutajale. Erinevalt meie linnadest võib seal näha kvartalite kaupa uhkeid juugendstiilis kivimaju. Teisalt tõi linna jõukus ja kiire kasv tollal kaasa linnamüüri ning paljude vanade majade lammutamise, mistõttu sealses vanalinnas on ammuste aegade hõngu vähem tunda kui Tallinnas.

Ühisnäitus juubelikingiks
Tänapäeval on Riias umbes 700 000 elanikku, jõukuse ja suurlinlikkuse poolest ei paista Tallinn aga praegu enam sugugi alla jäävat. Ka oma riigi juubelit tähistavad eestlased vast isegi veidi suurejoonelisemalt kui lätlased. Vähemasti oktoobri lõpus ei paistnud saabuvad pidustused Riia linnapildis nimelt veel kuigi palju silma, kui mõned rahvusvärvidega dekoreeritud ehitised välja arvata.
Siiski jätkub ka Lätis pidupäevale pühendatud ettevõtmisi igale maitsele. Riia külalistel tasub näiteks läbi astuda vabadussamba lähedal asuvast Läti rahvuslikust ajaloomuuseumist, kus kuni 2021. aastani saab vaadata 68 Läti muuseumi ühisnäitust „Läti sajand“. Rohke esemelise materjali, dokumentide, fotode, videote ning asjatundlike lühitekstide abil saab külastaja siin mitmekülgse ülevaate Läti elust XX sajandi algusest tänapäevani välja.
Seejuures on kajastamist leidnud mitte ainult poliitilise elu tähtsündmused, vaid ka nende mõju majandusele, kultuurielule ning tavaliste inimeste elusaatusele. Eesti huviline võib veenduda, et üldjoontes on ka Läti lähiajalugu meie omaga väga sarnane – ning ühtlasi saada aimu erinevustest ja nende põhjustest.

Tähtis päev ka kristlastele
Kiriku- ja usuteemadest minnakse sellel näitusel küll peaaegu täielikult mööda. Tõtt-öelda on see ka mõistetav, sest Läti rahvusliku liikumise ajaloos, vastupanus võõrvõimudele ega ka omariikluse aja avalikus elus pole kirikud kuigi olulist rolli mänginud. See ei tähenda siiski, et usk Läti inimeste jaoks oluline poleks. Hiljutise Pew Research Centeri uuringu järgi väitis end Jumalasse uskuvat 71% Läti elanikest (Eestis 44%).
Suuremas osas Lätist on domineeriv luterlus, Latgales aga katoliiklus. Peamiselt Riias ja Latgales elavad vene emakeelega inimesed on enamasti õigeusklikud. Muude kristlike konfessioonide seas on arvukamalt esindatud vanausulised, baptistid, nelipühilased ja seitsmenda päeva adventistid.
Läti vabariigi aastapäeva tähistavad Läti kristlased ühiselt oikumeenilise jumalateenistusega, mis toimub Riia luterlikus toomkirikus. Arvatavasti ei minda rahvuslikust suurpäevast mööda ka paljude koguduste pühapäevastel jumalateenistustel üle maa.
Juba 4. novembril tähistasid iseseisvuspäeva aga Eestis elavad Läti luterlased, kes kord kuus Tallinna Püha Vaimu kirikus emakeelset jumalateenistust peavad. Läti vabariigi aastapäevale on pühendatud ka piirilinna Valga luterliku Peetri-Luke koguduse eeloleva pühapäeva jumalateenistus. Küllap leiab naaberriigi juubel äramärkimist aga mitmes teiseski Eesti koguduses, mida seovad Läti omadega sõprussidemed.
Rain Soosaar

Pildigalerii:

Vabadussammas2

Vabadussamba tipus olev 9 meetri kõrgune naisfiguur sümboliseerib vabadust, tema hoitavad tähed aga kolme Läti ajaloolist piirkonda: Kuramaad, Latgalet ja Vidzemet.

lati100 copy

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)