Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Palju õnne 95. sünnipäevaks, armas Eesti Kirik

11.01.2019 | | Rubriik: Juhtkiri

Viis aastat tagasi kirjutasin jaanuarikuus juhtkirja ja õnnitlesin Eesti Kirikut 90. sünnipäeva puhul. Nimetasin siis, et meie kirikulehe ülesanne on: • selgitada kiriku- ja ühiskonnaelu küsimusi ajalehe lugejatele (EELK liikmetele ja kõigile kristlikust meediast huvitatutele), lähtudes EELK põhikirjalistest ülesannetest; • kasvatada rahva vaimsust, külvata halastust ja lepitust; • aidata kaasa kristliku usuelu süvenemisele; • olla mõttevahetuse kanaliks teoloogilistes ja kirikuelu küsimustes.
21. novembril 2018 toimus Eesti Kirikute Nõukogu meedia ümarlaud ajalehe Eesti Kirik toimetuses. Oma ettekandes nimetas ajalehe teoloogiline konsultant Kaido Soom, et ajaleht on:
• EELK häälekandja – rahvakiriklik leht
• erialane leht – teoloogia,
• koguduseliikme leht – luterlane,
• kristlase leht – oikumeeniline dimensioon,
• usust huvitatu leht – rahvuslik ja kultuuriline dimensioon.
Neid sihtrühmi on toimetus silmas pidanud. Ajaleht ei ole kirikuvalitsuse ringkiri, vaid häälekandja.
EELK meedia- ja kirjastuskomisjoni koosolekul 3. oktoobril 2018 oli päevakorras meie ajalehe temaatika. Arutletud on selle üle, kui konservatiivne või liberaalne peaks leht olema. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul ei kujuta ta ette, et seda lehte ei oleks. Leht mängib olulist rolli kirikuinfo liikumisel koguduste ja vaimulikeni. Ka vaimuliku ametisse tulijatelt eeldame, et nad teavad, et meil on kirikuleht.
Ajalehe Eesti Kirik ülesanne on kuulutada evangeeliumi ja ühendada kirikurahvast. Kui teised väljaanded võivad rõhutada erinevusi, olgu õpetusküsimustes või kirikupoliitikas, siis Eesti Kirik saab kajastada kogudustes toimuvat. Peatoimetaja Sirje Semm on jätkanud lehe algset suunda. Kerge see ei ole olnud, aga elus ei saa keegi vältida vastuolusid.
Soovin, et Eesti Kirik oleks avatud ka diskussioonideks. Lugeja ei pea pahandama, et ei saa nõustuda kõigega, mida kirjutatakse. Täielik tõde on Piiblis, aga ka selle tõe tõlgendamisel on väga suuri erinevusi ja on peetud sõdasid.
Ajalehe seisukohalt on oluline säilitada ja kasvatada lugejaskonda. Viis aastat tagasi oli lehel Eestis püsitellimuse vormistanud 1347 inimest. Käesoleva aasta alguses oli lehel 1413 püsitellijat, lisanduvad tellijad välismaal. Lehe tiraaž on püsinud kümme aastat samas suurusjärgus – umbes 2000. Samas on mõnegi päevalehe tiraaž 10 aastaga langenud kümneid protsente.
EV100 kontekstis vaatame käidud teele tagasi. Iseseisva vaba rahvakiriku asutamine 1917. aastal tõstis päevakorrale ka kiriku häälekandja väljaandmise vajaduse. Kiriku ja Eesti riigi olukord on mõneski mõttes sama toona ja tänapäeval. Üksmeelele jõudmine õnnestub meil siis, kui ähvardab tõeliselt reaalne oht. Kaks ajalehte – Meie Kirik ja Protestantline Ilm – esindasid kahte äärmust: üks alalhoidlikku ja teine liberaalset suunda. Suurem osa vaimulikest ja kiriku liikmetest ei kuulunud kumbagi rühma.
Selleks, et hoida kirikut keskteel, oli vaja kolmandat lehte. Nii sündis 1924. aasta alguses (proovinumber ilmus 1923. a jõulude ajal) ajaleht Eesti Kirik, et ühendada kiriku pere. Peatoimetaja prof H. B. Rahamägi, hilisem piiskop, sõnastas ülesande nii: „„Eesti Kirik“ tahab terve Eesti ev-luteri kiriku ühendajaks ja koondajaks saada; ta seisab täiesti positiivsel evangeeliumi alusel; ta tahab kartmata tõe teenistuses seista. [---] Temale on tähtsam kõigepealt usuline elu ja siis usuline õpetus …“ Kesktee taotlemine tõi kaasa kokkupõrked nii konservatiivide kui ka liberaalidega.
Viimase 100 aasta jooksul oleme läbi elanud rahvakiriku ülesehitamist, küüditamisi, maalt põgenemist ja okupatsioone. Kirik on kannatanud sisemiste ja väliste vastuolude all. Kirikuleht on aga ilmunud praktiliselt järjepidevalt – olgu siis välismaal või kodumaal. Vaadates tagasi möödunud aastakümnete arengutele, kuigi EELK liikmeskond on vähenenud, on ime, et kirikulehe toimetus jätkab edukalt oma tegevust ja leht ilmumist.
Õnnitlen ja tänan ajalehe Eesti Kirik peatoimetajat Sirje Semmi, kes alustas tööd peatoimetajana 17. jaanuaril 1996. Tänan toimetuseperet, sihtasutuse nõukogu esimeest ja liikmeid, kolleegiumi, kõiki autoreid, kaastöölisi ja lugejaid kirikulehe 95. sünnipäe­va puhul.
salumae märts2016

 

 

 

 
Tiit Salumäe,
piiskop

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)