Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Paide kirikus varjul olnud maalid saavad avalikuks

29.04.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Paide kiriku käärkambris asuv kodualtar viidi restaureerimisele. Koguduse arhiiv

Teade, et Paide kirikus asuv kodualtari retaabel koos maaliga läks restaureerimisele, andis põhjust teemaga tegeleda. Üllatus oli aga suur, kui selgus kirikus asuva mõlema maali unikaalsus.

Paide kirik on läbi teinud suure remondi ja olen isegi seal käinud nii sel ajal, kui põrand oli üles võetud, kui lõpuks tänujumalateenistusel. Kogudus on näinud palju vaeva ja praegu kogudust teeniva vaimuliku Jaanus Tammiste sõnul räägiti koguduses juba pikemat aega mõttest lasta restaureerida käärkambris kasutusel olev kodualtarisein  maaliga „Õnnistav Kristus“.

Koguduse juhatuse esimees Aivar-Joel Rikk sõnas, et kogudus on tõesti hoolitsenud kiriku eest, nipet-näpet tehakse pühakoja heaks kogu aeg ja tänu korras kirikule on seal toimunud riikliku tähtsusega üritusi. Muutunud on koguduse kuvand – kogudusse suhtutakse kui koostööpartnerisse.

Osaliselt rekonstrueeritav

 Nimetatud kodualtar pärineb Tartu ettevõtja Eduard Drossi  (1837–1929) töökojast ja kogudusele tehtud hinnapakkumisest võib lugeda, et sama töökoja altareid on praegu Eestis teada kaks. Teine altar asub Nõo kirikus (Muinsuskaitse aastaraamat 2012). 

Drossi ettevõte tegutses Tartus 1860. aastate esimesest poolest ja seal valmistati kirikutarbeid. Altar valmis sadakond aastat tagasi, mõnevõrra vanem on altarimaal „Õnnistav Kristus“.

Altariseinal on puudu osa puitdetaile, kuid need on olemasolevate järgi võimalik taastada, säilitades nii objekti terviklikkuse, võib lugeda H&M Restuudio koostatud materjalidest. Samast võib lugeda, et maali ebaõnnestunud kinnitus on põhjustanud sellele sügavad kortsud ning deformatsioonid. Maal vajab puhastamist, kahjustunud piirkonnad uuesti retušeerimist ning katmist kaitsva lakikihiga.

Andekuse geeniga

Pool sajandit vanem on kiriku peaaltari maal „Kristuse taevaminemine“, valminud 1848 ja maalitud Peterburis keiserlikus kabelis asuva Carl Timoleon von Neffi (1804 Püssi mõis – 1876 Peterburi) originaali järgi. Maali autor on Nikolai von Baranoff, kelle töö kinkis keisrinna Aleksandra Fjodorovna kirikule pärast tulekahju. (Paide kirik põles mais 1845.)

Eriti põnevaks teeb maali aga asjaolu, et kunstnik oli Väätsa mõisaomanike von Baranoffide kurttumm poeg. Nikolai von Baranoff (1808–1863) sai hariduse Berliinis Saksamaal, kus oli välja kujunenud kurtide õpetamise süsteem. Olgu veel lisatud, et 1880 toimus Milanos kurtide õpetamisele pühendatud konverents ja pärast konverentsi muutus kurtide õpetamine Euroopas kohustuslikuks, kirjutatakse Kurtide Liidu kodulehel.  

Pisut saab Nikolai von Baranoffist teada Mati Laane uurimistööst „Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades“. Berliinis avaldus tulevase kunstniku kunstianne ja maaliõpingud viisid ta Münchenisse, Viini ja Rooma. Edasi tööle Peterburi, kus Baranoffist sai Peterburi Akadeemia vabakutseline kunstnik. Ta maalis pühapilte õigeusu ja katoliku kirikutesse, näitlejate portreid. Tema tuntuim töö Eestis ongi Paide kiriku altar. Kunstnik suri 1863 Paides.

Tahaks veel lisada, et Eestis on teada ka teine kurt kunstnik, Andrei Jegorov (1878 Rae vald – 1954 Tallinn), kes õppis ja elas Peterburis, kus saavutas tuntuse. Aastast 1921 elas perekonnaga Eestis. Tema maalipärandis on suur osa talvemaastikke ja linnavaateid. Tema eestvõttel asutati Tallinna Kurtide Selts. 1948 anti Andrei Jegorovile ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus.

Rita Puidet 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)