Erik Salumäe: riigikirikuga Eesti

Kas oleks olnud ausam täiendada õigusakte selliselt, et riik kompenseerib kõigile kirikutele kunstiväärtused, mis asuvad mittetagastatavates pühakodades, küsib jurist ja Dominiiklaste ajaloolise kloostrikompleksi sihtasutuse juhatuse liige Erik Salumäe. Eelmise aasta lõpus, neljandal jõulupühal see siis juhtus. Olgugi et põhiseadus rõhutab selgelt, et «riigikirikut ei ole», on meil riigikirik nüüdsest ometigi olemas – Tallinna Niguliste kirik. Ning kuigi ...

Johann-Christian Põder: kas kümme käsku kehtivad ikka veel?

Johann-Christian Põder, teoloogiadoktor Tänapävases vaates sobivad kümme käsku kokku ka kooseluseaduse, samast soost paaride abielu ja inimõigustega, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder. ERR-is ilmunud reformatsiooni 500. juubeliga seotud lugu „Kümme käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?“ (24.12.2017) ärgitas küllap nii mõnegi järele mõtlema, milline on kümne käsu tähendus täna. Kas ei vajaks me äkki uusi käske ja uut katekismust, mis neid ...

Lüganuse kirikule kingiti vitraaž

Lüganuse kirik sai kingitusena kunstnik Andrei Lobanovi tehtud vitraaži, mis kaunistab nüüd kiriku käärkambrit. Valik langes käärkambri kasuks, kuna seal toimub enamik talviseid jumalateenistusi. Kui eelmise vitraaži paigaldamine kirikusse tekitas muinsuskaitsjates pahameelt, siis seekord sai kunstiteos paika ilma suuremate sekeldusteta. 14. sajandist pärit Lüganuse Ristija Johannese kirikule kinkis vitraaži ettevõtja Ilmar Köök. Vitraaži pühitses piiskop ...

Kristlaste arvust kiiremini kasvab nende tagakiusamine

ACNi usuvabaduse raportite kohaselt on kristlus maailma tagakiusatuim usk. Järjest enam registreeritakse sallimatust ristiusu suhtes ka Euroopas. Otsest abi saavad Lähis-Ida kristlased rohkem riikidelt nagu Poola ja Ungari. ACNi esindaja väitel ajab ÜRO pagulaslaagrisse inimesi, kes sinna minna ei taha. Suure katoliikliku abiorganisatsiooni Aid to the Church in Need (ACN) mehhiklannast vanemnõunik Marcela Szymanski ei nimeta end Donald Trumpi ...

Basra peapiiskop võitleb migratsiooniga

Iraagi suurim kristlaste kogukond – kaldea katoliiklased – saab oma juuri lugeda tagasi Kristuse enda ajani. Praegu pelgab Basra peapiiskopina kogu Lõuna-Iraagi kaldealaste eest hoolitsev Habib Hormuz Al-Naufali, et vaid ühe põlvkonnaga nad kaovad. «Praeguseni räägime aramea keelt, Jeesuse keelt. Aga me kardame, et see keel kaob järgmise põlvkonnaga, sest meie kogukond on üle maailma laiali paisatud. Rohkem kui 64 riigist leiab nüüd kaldea preestri ja kiriku,» ütleb ...

Urmas Reinsalu: riik ostis kirikutelt välja võlakirjad

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul oli Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule (EAÕK) toetuse maksmise üheks põhjuseks sõjaeelse vabariigi aegsed võlakirjad. Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et mõlemad kirikud andsid toona riigile laenu ehk ostsid võlakirju. "Võlakirjad jäid välja lunastamata, kuna tuli okupatsioon." Justiitsminister selgitas, et varem polnud võimalik EELK-le ja EAÕK-le ...

Peapiiskop Urmas Viilma: Mul on hea meel, et Eesti riigil on südametunnistus

28. detsember 2017 Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega eraldada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule omandireformi reservfondist tagastamatu toetus sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti ...

Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju

Valitsus otsustas neljapäeval eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,53 miljonit eurot. Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust ...

Audiopiibel jõuab kuulajateni

Uue eestikeelse piiblitõlke meeskond andis välja esimesed peatükid eestikeelsest audiopiiblist. Audiopiibel põhineb 2014. aasta keeleteo konkursil auhinna saanud Uue maailma tõlkel. Praeguseks on välja antud Matteuse evangeelium ja mõned Pauluse kirjad, kuid režissööri Kristjan Tehu sõnul on järgmisel aastal oodata muidki Uue Testamendi raamatuid. Edasi loe ja kuula  ERR Uudistest.

Reformatsioon 500: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

Martin Luther ei pooldanud seda, et usupuhastuse nime all lõhutaks kiriku vara. Ometi nii läks ja ometigi on just pildirüüstest saanud omamoodi reformatsiooni sümbol. Kunstiajaloolase Merike Kurisoo hinnangul ei ole aga Eestis näha otseselt pildirüüste tagajärgi. Küll on paljud Eesti kirikud meile tuttava mulje saanud just reformatsiooni tagajärjel. Kirikukunsti ja interjööri ning reformatsiooni seostamisel rutatakse kiirelt tõmbama jämedat joont pildirüüsteni. See on ehk ...

Reformatsioon 500 – Eesti kultuuri üdi ja riigi eeldus?

2017. aasta lõpp tähendab ka ühe suure kristliku tähtpäeva möödumist. Kuigi reformatsiooni 500. aastapäeva sündmusi asuti tähistama juba mõne aasta eest, jõudsid need haripunkti just tänavu sügisel, täpsemini 31. oktoobril. ERR.ee küsis ajaloolastelt, miks on luterlus eestlaste seas läbi ajaloo niivõrd tugevalt püsima jäänud ja milline mõju oli reformatsioonil Eestile? Kes eriti laia pintsliga üldistusi tõmmata tahaks, võiks joonistada võrdusmärke luterliku reformatsiooni, ...

Reformatsioon 500: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?

"Elame tänapäeva kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel. Haridus ja ka Lutheri põhiideed on loonud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama, isegi kui me tänapäeval enam Lutherit ei loe," arutles ajaloolane Jüri Kivimäe. Lutheri väikesel katekismusel on veel üks oluline roll: esimest korda niivõrd selgelt sõnastatud põhimõtted on saanud väga mitme ühiskonna moraalikoodeksiks. Ilmselt ka Eestis. Eitamata ...

Reformatsioon 500: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi. Luther väärtustas haridust, lugemise õpetamist, propageeris laste kooli saatmist; tänu tema käima lükatud maailmavaate muutusele tõlgiti piibel eesti keelde, sündis kohalik kirjakeel; tänu kirjakeele arengule kasvas eestlaste eneseteadvus, mis andis ...

Reformatsioon 500: Lutheri ideed langesid viljakale pinnasele

"Luther asus jumalasõna järgima saksa täpsusega," vahendas Arne Hiob ETV "Reformatsioon 500" saates sageli kõlanud mõtet Lutheri kohta. See aga tegi temast ehk liigagi tubli kristlase, on ajaloolased tagantjärele analüüsinud. Legend, kuidas muidu ilmalikest naudingutest rõõmu tundnud seltskondlikust tudengist munk sai, on järgmine. Läinud kord Luther ülikoolist jalgsi kodu poole. Tee oli pikk ja ühtäkki jäi ta ränga äikesetormi kätte. Luther pöördus endale ...

Peapiiskop Viilma kõrvutas jõulupühi olümpiamängude või laulupeoga

Eesti Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles Keila kirikus peetud jõuluõhtujutluses jõulupühi olümpiamängude või laulupeoga. Nii nagu olümpiamängud või laulupidu panevad rahva iga teatud aja tagant ühiselt hingama, samadel teemadel vestlema, rõõmsa ärevusega oma muljeid vahetama, siis sarnaselt toimime täna – jõuluõhtul,» vahendas EELK pressiteade Viilma sõnu. Viilma võrdles rahva jõuluõhtust kirikuskäimist ka valimistega, sest hinnanguliselt jõuab jõulude ajal ...