Elu ja Inimesed

Ühtsus on and Jumalalt

Eestit külastanud oikumeenilise liikumise tegelane John Gibaut rõhutas oma Tartu ülikoolis peetud loengus, et oikumeenilise dialoogi vastu on põhjust huvi tunda kõigil usklikel. Kanada teoloog ja anglikaani preester dr Gibaut töötas 2008–2014 Kirikute Maailmanõukogu (KMN) usu ja kirikukorra komisjoni direktorina ning on seejärel juhtinud Anglikaani Osaduskonna ühtsuse, usu ja kirikukorra osakonda. Niisiis on tegemist inimesega, kes pole mitte ...

Äratamaks huvi teoloogiaõpingute vastu

Tartu ülikooli lahtiste uste päeva raames kutsus ka usuteaduskond 27. veebruaril huvilisi uudistama, millega tegeldakse universitas’e vanimas fakulteedis ning kuidas on võimalik siia õppima tulla. Mis on kipa, burkiinid ja kasaya, said teada kõik, kes otsustasid osa võtta usuteaduskonna töötoast „Rõivatrendid erinevates religioonides – mis ja miks?“. Saadi teada, mida kannavad budistlikud mungad, ortodokssed juudid, islami naised ja miks see ...

Kuninganna Silvia viibis pühitsemistalitusel

Uppsala toomkirikus toimus 3. märtsil Uppsala piiskopkonna piiskopi Karin Johannessoni (48) piiskopiks pühitsemine. Karin Johannesson on teoloogiadoktor ja töötanud Uppsala ülikoolis. Piiskopi seadis ametisse Rootsi kiriku peapiiskop Antje Ja­ckelén. Karin Johannessoni piiskopiks pühitsemisel osalesid piiskopid Rootsist, Wale­sist, Palestiinast, Norrast, Soomest, Islandilt, Eestist, Suurbritanniast, Gröönimaalt, Iirimaalt, Poolast, Zimbabwest, ...

Jõhvi kiriku altari all asub muuseum

Juba kümmekond aastat on Jõhvi Mihkli kiriku altarialustes võlvkeldrites huvilistele avatud muuseum, mis annab hea ettekujutuse Jõhvi kihelkonna, linna ja kiriku ajaloost. Jõhvi kindluskiriku muuseumi igapäevaelu korraldab 2000. aastal loodud Jõhvi Muuseumi Selts, mis on sõnastanud enda ülesandeks tutvustada arvukatest sõdadest ja okupatsioonidest kannatada saanud Jõhvi kihelkonna ajalugu. Jõhvi Mihkli kogudus eesotsas õp Peeter Kalduriga ...

Kolumn

Doping kirikus

Kujutasin endale eelmisel nädalal ette Postimehe uudist: „Vaimulik W. W. on tabatud dopingu kasutamiselt. Dopingu kasutamise tulemusena suurenes oluliselt tema võime tekitada inimestes huvi usu vastu ja tuua neid kirikusse. Pärast dopingu mõju lõppemist on inimesed taas usust eemaldunud ja ilmalikku ellu naasnud.“ Loomulikult oli minu ettekujutatud uudis seotud viimastel nädalatel Eestit raputanud ja seni veel rahuldamata vastustega ...

Juhtkiri

Töötegijatest mure ja rõõmuga

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Mis võiks olla tänasel päeval meie kiriku suurim mure? On selleks liikmeskonna suurus? Võimalik, kuid see võiks ju igal ajal arvukam olla. On mureks piiratud ressursid? Küllap sedagi, sest ustava talendikaupleja lõppsaldo sõltub ikkagi tema käes algselt olnud talentide arvust. Kas selleks on meie töötegijate suhted ja läbisaamine? Ilmselt seegi on aeg-ajalt teemaks, kui napib aega üksteist ära kuulata ning hinnangud saabuvad enne infot. Pole ...

Arvamus

Emakeelepäevast eesti keeles

raudvassar_5497

Emeriitprofessor Rein Taagepera pole sugugi ainus, kes viimastel aastatel on juhtinud avalikkuse tähelepanu eesti keele kadumise ohule. Pagulaseestlase taustaga teadlane, kes valutab südant eesti keele ja meele püsimise pärast, on üsna rabavas võtmes pakkunud võimalust, et aastaks 2035 on puhtale emakeelele luigelaul lauldud (Eesti Päevaleht 16.10.19). Ohumärke on täheldanud teisedki. Näiteks pöördus hiljuti Eesti Kirjanike Liit avaliku ...

Nädala ringvaade

Kirikulehega – juba aastakümneid

Möödunud nädala teemadest jääb sõelale ajalehe Eesti Kirik sünnipäev. Et 4. märtsil möödus juba 29 aastat kirikulehe taas­ilmumisest, pole minu jaoks pelk fakt, vaid mitmeid mälestusi elustav stiimul. Aasta oli siis 1990. Muinsuskaitseliikumine ja juurte juurde jõudmine, kodanikekomiteed ja Eesti Kongressi tegevus, rahva vaimne ja vaimulik ärkamine on vaid mõned märksõnad, millega oma viimaseid kooliaastaid mäletan. See oli vaimustuse aeg, mis ...

Jutlus

Tundmatu naise suur usk

Kiir,Avo2012 copy

Mt 15:21–28 Tänane sõnum kõneleb suurest usust. Ühe murest muserdatud ema suurest usust. Ta oli tundmatu Kaanani naine. Me ei tea tema nime ega vanust. Teame ainult, et ta oli pagan, üks neist, keda juudid põlgasid. Juudid kutsusid neid koerteks. Püha Markus ütleb meile, et see naine oli kuulnud Jeesusest, arvatavasti head sõnumit tema jutlustest ja imelistest tervendamistest. Jeesuse rõõmusõnum jõudis mingit teed pidi naise südameni ja ...

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)