Päevakorras on liikmeannetused

EELK kogudused teevad kokkuvõtteid eelmise aasta liikmesannetajate arvust ja laekunud summadest.

Mullused andmed pole veel kättesaadavad, ent varasematel aastatel on EELK liikmesannetajate koguarv järjepidevalt langenud. 2018. aastal oli see kodumaal tegutsevate koguduste peale kokku 26 343 ehk ligi kolmandiku võrra vähem kui veel kümme aastat tagasi. Annetuse keskmine suurus seevastu on tõusuteel.

Koguduse perspektiivist
Tartu praostkonna Maarja-Magdaleena kogudusel oli 2018. aasta ametliku statistika kohaselt 85 liikmesannetajat, millega ollakse kirikus keskmike seas. Koguduse juhatuse esimees Juta Luts selgitas, et mullu olid pooled annetused suuremad kui 50 eurot, pooled aga väiksemad. „20 eurot on selline summa, mida on kõige rohkem esinenud,“ täpsustab ta.
Rohkem kui pooled rahalise liikmeannetuse teinutest on Maarja-Magdaleenas üle 70 aasta vanad, ligi kolmandik aga 30. või 40. eluaastates. Alla 30-aastaseid on muide ainult kaks.
Silma torkab ka see, et suurem osa annetajatest koguduse­elus aktiivselt ei osale. Mõni pole näiteks aastas kordagi jumalateenistusel käinud. Seega on neid Lutsu sõnul põhjust nimetada pigem koguduse toetajaliikmeteks.
„Me oleme õpetajaga seda küsimust ka arutanud ja tema toob välja, et see on võib-olla see tendents, millest on viimasel ajal olnud palju juttu, nimelt asenduskristlus,“ seletab Luts. Teisisõnu näib ka Maarja-Magdaleenas olevat inimesi, kelle jaoks usk isiklikult tähtis ei ole, kuid kes leiavad, et kirik täidab ühiskonnas mingit olulist funktsiooni. Sellest ka valmidus kogudust oma rahalise panusega toetada.

Oluline panus
Õige mitmed EELK kogudused manitsesid aasta lõpus ka sotsiaalmeedias oma liikmeid aastast annetust tegema. Seejuures rõhutati sageli, et tegemist oleks väga olulise panusega koguduse toimetuleku tagamiseks.
Maarja-Magdaleena kogudus sellist kampaaniat teinud ei ole. Samas tõdeb juhatuse esimees Luts, et kui liikmeannetustest laekuv tulu peaks märgatavalt vähenema, ootaksid kogudust majanduslikud raskused. Praegu kaetakse igapäevased kulutused nimelt poole summa ulatuses annetustest, ülejäänu tuleb ettevõtlustuludest (hoone ja maa rentimine, põllumajandustoetused).
Seni on Maarja-Magdaleena kogudus ots otsaga toime tulnud. See tähendab, et arved on alati saanud tähtajaks tasutud ja palgad makstud, ent raha eriti üle ei jää. Suuremaid investeeringuid pole Lutsu sõnul aga üldse võimalik teha ilma projektitoetusteta. Nõutav omaosalus on seejuures kaetud koguduse metsa müügist.
Rain Soosaar