Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Päev koos Uku Masinguga

14.08.2019 | | Rubriik: Kultuurielu
masingud

Eha ja Uku Masing 1984. aastal. Foto raamatust Põlvest põlve, 2010.

„On üksikuid, keda võime nimetada eesti geeniuseks, ütles prof Rein Veidemann Lipa külas peetud kirjanduskonverentsil Uku Masingule viidates. „Kogu Eesti oleks pidanud seda päeva tähistama. Aga hea, et meiegi siin oleme.“ Masingust puudutatud inimesed – nagu oma ettekannet Arbujatest ja Uku Masingust alustades ütles Vallo Kepp.
Sama päeva õhtul vaatasin Saueaugu teatritalus Uku Masingule pühendatud etendust „Ilmavõõras“. Seal ütleb tema naine, et astub üle Meistri soovist kogu tema kirjalik pärand hävitada, ja lisab, et eesti rahvas peab oma geeniust tundma õppima.
Uku Masingu eluajal (1909–1985) ilmus äärmiselt vähe tema loomingut. Temast on raske vormida kirjandusklassikut ning tema „luule ilmus eesti kirjandusilma tohutus faasinihkes“ (R. V.). Tänapäeval on kättesaadavaks tehtud (peamiselt Ilmamaa kirjastus) 2000 lk Uku Masingu luulet kuues köites ja ligi 40 raamatut. Vallo Kepp ütleb, et Uku Masingu „luule ei taha siiani hästi mahtuda eesti luuleloosse, nagu tema religioonikäsitlused ei mahu hästi tavapärasesse luterlusse. Ta on vaba autoriteediorjusest, kui kasutada Oskar Looritsa sõnu“. (Üheksa arbujat, 2019)

Konverents Lipal
Uku Masingu sünnikohas 9. augustil peetud kirjanduskonverentsi eestvedaja oli Anne Kalf, kohalik kultuurivedur, kellele pühapäeval anti Rapla kihelkonnapäeval üle Maarja-Magdaleena pronkskuju. Autasu on antud välja alates 1998. aastast ja esimesena sai selle endine Rapla koguduse õpetaja Evald Saag, Uku Masingu õe Agnese abikaasa.
Konverents, mille avasid piiskop Tiit Salumäe ning Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, oli mõtteliselt jaotatud kolmeks. Esimeses osas (Masing ja Piibel) kõnelesid keeleteadlane Tõnu Tender ja TÜ usuteaduskonna doktorant Indrek Peedu. Teises osas (Arbuja Masing) pidasid ettekande Rein Veidemann ja Vallo Kepp. Kolmandas osas (Masingu mälestust jäädvustades) rääkisid oma tegevusest kirjandusteadlane Külliki Kuusk ja Anne Kalf. Üheskoos jalutati Masingu sünnikodu Einu talu õuele, kus kõnevoorud jätkusid.

Etendus Saueaugul
Teist suve esitatakse Saueaugu teatritalus Priit Põldma kirjutatud näidendit „Ilmavõõras“, mille aluseks on Jaan Kaplinski ja Lauri Sommeri tekstide, ka Uku Masingu luule ja esseistika ning tema kaasaegsete meenutustest tõukunud fiktsioon. Meistrit mängib suurepärane Aleksander Eelmaa, tema partnereiks Garmen Tabor (Ellen), Grete Jürgenson (Ester) ja Elar Vahter (Vidrik).
Loo tegevus toimub 1960. aastate algul ühes maakodus, kus suvitab vananev õpetlane ja poeet koos oma abikaasaga. Neile saabuvad külla peretuttava üliõpilasest tütar ja tema luuletajast sõber. Läksin etendusele teadmisega tegelaste prototüüpidest, aga „Ilmavõõras“ (lavastaja Ringo Ramul) oli ka ilma oma kuulsate prototüüpideta kaasahaarav ja lihtsalt üks universaalne armastuslugu. Aga mitte ainult, ka Masingu vaimumaailma tunnetamine. Elleni mänguline, terane, lõpuni hooliv ja väärikas tegelaskuju oli minu jaoks kõige olulisem. Iga Meister vajab teotsemiseks enda kõrvale taolist tuge.
Sirje Semm

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! (Js 40:3a,10a)