Esileht » Uudis » Uudised »

Paavst Franciscuse visiidi ootel

05.09.2018 | | Rubriik: Uudised

paavsti logoTema Pühadus paavst Franciscus külastab Balti riikide visiidi käigus 25. septembril Eestit. Ettevalmistused paavsti visiidiks, milles on oma osa ka EELK-l, on lõpusirgel.

31. oktoobril 2016 toimus Lundis luterlaste ja katoliiklaste ühispalvus reformatsiooni 500. aastapäeva puhul. Seal osalesid ka peapiiskop Urmas Viilma ja roomakatoliku kiriku piiskop Eestis Philippe Jourdan, kes hiljem pöördus peapiiskop Viilma poole ettepanekuga saata koos paavstile kutsekiri Eestit külastada.
„Ühiselt heaks kiidetud ja kokku lepitud sõnastusega ning mõlema kirikujuhi allkirjade ja piiskopivappidega ametlik kutse saadeti välja 24. novembril 2016. Kiri sisaldas kutset paavst Franciscusele külastada Eestit kui ajaloo jooksul, eriti Nõukogude okupatsiooni ajal palju kannatanud rahvaga riiki,“ avas peatselt toimuva visiidi eellugu peapiiskop Viilma.

Ettevalmistused
Roomakatoliku kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paasi sõnul on praeguseks enamik ettevalmistusi lõpusirgel. „Programm on paigas, nüüd tegeleme detailidega, mida on tohutult palju. Kõige suurem väljakutse on praegu see, kuidas saada paika kogu logistika ehk liiklusskeemid. Sellest tuleb ka inimesi teavitada,“ ütles Paas.
Ehkki kutse paavstile esitati kahe kirikupea poolt ühiselt, lasub ettevalmistus siiski roomakatoliku kirikul. Peapiiskop Viilma sõnul on luterliku kiriku roll visiidi ettevalmistuse faasis olnud suhteliselt tagasihoidlik. „See ei kehti loomulikult Kaarli koguduse kohta, sest oikumeeniline noorte kohtumine toimub Tallinna Kaarli kirikus ning võin vaid ette kujutada, mida see ühe koguduse jaoks tähendab. See on suur eesõigus ja tunnustus võõrustada paavsti,“ ütles ülemkarjane.
Lisaks kõigi eestimaalaste võimalusele registreeruda paavsti missale on oikumeenilisele noortekohtumisele tulemas meie kiriku eri koguduste noored.

Visiidi ennelõunane sisu
Paavsti Eesti-visiidi motoks on tuntud laulu algussõnad: „Mu süda, ärka üles“. Paavst saabub Tallinna lennujaama kell 9.50. Ametlikule vastuvõtule järgneb tervitustseremoonia presidendi kantselei ees ja kohtumine president Kersti Kaljulaidiga. Seejärel leiab aset presidendi roosiaias paavsti pooletunnine kohtumine valitsuse, tsiviilühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega.
Ennelõuna lõpetab oikumeeniline kohtumine noortega Kaarli kirikus, kus Püha Isa vastuvõtjateks on peapiiskop Urmas Viilma ja koguduse õpetaja Jaak Aus. Veerandsada aastat tagasi paavst Johannes Paulus II külaskäigul Eestisse toimus oikumeeniline palvus, seekord katoliku kirikus kestva noorte teema-aasta tõttu oikumeeniline noortekohtumine.
Marge-Marie Paasi sõnul istuvad kohtumisel poodiumil paavsti kõrval piiskop Jourdan ja peapiiskop Viilma ning kohtumine sisaldab palvetamist, muusikalist osa, noorte tunnistusi ja vestlust. Paavst edastab kogu Eestimaa noortele ka oma läkituse. Kohtumise lõpus on protokolliline osa, kus kümne konfessiooni esindajad saavad Püha Isa tervitada.

Pärastlõuna kava
Pärast paavsti ja tema saatjaskonna lõunatamist Pirita kloostris, milleks on ümberkaudsetest maadest kogunenud üle 30 õe, toimub Tallinna Peeter-Pauli katedraalis kohtumine kiriku halastustöö tegijate ja abisaajatega. Kohal on näiteks ema Teresa õed, aga ka paljulapselised pered ja teised abivajajad.
Katedraali remont on Paasi sõnul praktiliselt valmis ja kohtumisega soovib Franciscus teadvustada, et meie kõrval on inimesi, kes vajavad abi. „On oluline, et ligimese lähedus ei kaoks ka hädas. See on sõnum kogu Eesti rahvale,“ ütles Paas.
Visiidi lõpetab Pühale Vaimule suunatud missa ehk Püha Vaimu votiivmissa, mis toimub Vabaduse väljakul. Selleks sõidab Eestisse üle 80 eri riigi katoliku vaimuliku. Näiteks Soomest tuleb 22 preestrit. Liturgia on Rooma missa korra järgi ja armulauda saavad üksnes katoliiklased, kes asetsevad eraldi sektoris, et preestrid jõuaksid kiiresti õigete inimesteni. Missa pühitseb ja jutlustab paavst.
Missale on hetkel registreerunud üle 3000 inimese ja registreerumine lõpeb 15. septembril. Ilma kutseta piiratud alale sisse ei pääse. Niguliste kiriku lähistele seatakse üles ka suur ekraan, kust saab toimuvat jälgida. Üle 3000-le üldsüsteemi järgi registreerunule lisanduvad katoliiklased, kes melditakse eraldi koguduste kaudu. „Huvi on suur, lõplikku numbrit on veel vara öelda,“ ütles Paas.
Ka rahvusvaheline ajakirjanduse tähelepanu on märkimisväärne. Paasi hinnangul võib ajakirjanikke kokku tulla umbes 300. Lisaks liiguvad 72 ajakirjanikku koos paavstiga kogu Balti visiidi ajal. Paavst lahkub Tallinna lennuväljalt kell 18.45.

Rõhk vaimsel väärtusel
Marge-Marie Paas rõhutab, et visiidist osasaajad ei tohiks unustada vaimset ettevalmistust, et kohtumisel oleks vaimne väärtus. „Ilmselt on paljudele oluline näha paavsti ja saada tema õnnistus. Loodan, et pole sellist suhtumist, et lähen kontserdile või etendusele. Missa näol on tegemist püha talitusega,“ ütles ta.
Küsimusele, milline on visiidi tähendus luterlastele, vastas peapiiskop Viilma, et esmalt on tegemist kinnitusega, et luterlaste-katoliiklaste ühine poole sajandi pikkune dialoog on toonud meid üksteise mõistmisele väga lähedale. Lausa nõnda, et võime ühiselt palvetamiseks ja usulisteks tunnistusteks koguneda. Ühiseks armulaua osaduseks peab dialoogi jätkama.
Teiseks nimetas Viilma, et paavsti visiit luterlikku riiki (nagu Eesti oma kiriklikult traditsioonilt peamiselt on) tunnistab, et kuulutus Kristusest, nagu ka ligimese teenimine on meie ühine missioon ka kirikukauges ühiskonnas. „Eriti usuliselt kirjaoskamatus Eestis tuleb koondada kõikidel kristlastel ja konfessioonidel, samuti riigil jõud, et järgmised põlvkonnad ei sirguks selektiivsete teadmistega, mis välistavad religioonialase harituse ja usulise silmaringi nagu hetkel Eestis.
Loodan, et paavsti visiit aitab pöörata ka sellele rohkem tähelepanu,“ jagas peapiiskop oma visiidieelseid mõtteid.
Kätlin Liimets

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)