Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Paastumaarjapäeva mõtteid vaikuse lastest ja rajatavast kalmistust Ristil

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Nurgake surnuaiast Saksamaal, kuhu on maetud vaikuse lapsed. Ajalooliselt teeb paiga tähelepanuväärseks see, et aastail 1945–49 maeti just sellele kohale eestlased, kes deportatsioonilaagris surid.  Arho TuhkruKüllap olete kuulnud Risti kirikuaeda rajatavast vaikuse laste rahupaigast. Mõte on ilmselt meie kõigi jaoks uudne ning esmapilgul võõristustki tekitav.
Surmast on raske rääkida, surnult sündinud lastest hoopiski. Teema on nii maha vaikitud, et üle keskea inimestegi hulgas leidub neid, kes kaht kätt kokku lüües küsivad, kas Eestis üldse selliseid asju veel juhtub – kas tõesti tuleb ette surnultsünde?
Jah, tuleb. Ligi 70–80 peret aastas seisavad silmitsi sellega, et kuigi kodus ootamas puhas ja armas lastetuba, võrevoodi ja sahtlitäis pisikesi riideid, siis tühjaks need tuba ja voodi jäävadki. Sünnitusmajast tullakse koju tühjekäsi ja talumatuna tunduva valuga südames. Noor pere peab silmitsi seisma raskete küsimustega. Kas laps tuhastada või valida kirstumatus? Kuhu matta väike ihu? Kas vanavanavanemate juurde Hiiu-, Viru- või Võrumaale?
Hirmutavad küsimused
On hea, kui oma pereplats olemas on. Aga kui pole? Või kui sinna on maetud juba tädide-onude pereliikmed ja noortel oma hauaplatsi polegi? Kas võtta linnasurnuaiale uus plats? Aga kas see linn jääb noorte eluasemeks kogu eluks või kolitakse mõne aasta pärast mujale? Kes kannab siis haua eest hoolt? Ja kuidas viia laps, kes alles mõne päeva eest oli osa emaihust, kalmistule? Just viimane küsimus jääb tihti hirmutavana vaevama, ning tagajärjeks on see, et lapse tuhaurn seisab veel aastaid kodus kapi peal, täites nii väikeste kui suurte pereliikmete mõtteid ning halvates elu.
Küllap just sellistest kogemustest tulenevalt on laste rahupaiku rajatud mitmel pool maailmas, näiteks Suurbritannias on neid lausa üle 60, Eestile lähim rahupaik asub Riias.
Rahupaik tillukestele
Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt ei anta surnult sündinud lapsele alates 1. juulist 2011 enam isikukoodi, sest ametnikud on otsustanud, et selline laps ei ole isik. Vanematele väljastatakse vaid surmateatis, millel kirjas pelgalt ema nimi ja diagnoos.
Raseduste puhul, mis katkenud enne 22. rasedusnädalat, pole isegi loote matmine surnuaiale legaalne – meditsiin ei tunnista, et ka selline loode on inimene.
Vaikuse laste rahupaigas matame, mälestame, leiname ja anname Jumala kätte aga just nimelt tibatillukesi inimesi, neid, keda on emaihus armastatud, neid, keda on oodatud, neid, kelle jäljed jäävad vanemate hinge aastakümneteks. Need on väikesed inimesed, keda Jumal on emaihust saadik tundnud ja armastanud.
See rahupaik on oluline ka paljudele neile, kel lapse kaotusest möödas aastaid, isegi aastakümneid, iseäranis siis, kui nad polegi omal ajal last matta saanud. Rahupaiga valmimist ootab nii mõnigi, kes omal ajal raseduse katkestamise tee valinud, ent hiljem südamest oma sammu kahetsema hakanud. See paik laseb leinata ja lepitust otsida.
Üksteisele toeks
Mitmed fondid ja rahastamisallikad, kust toetust oleme küsinud, on vastanud, et nad võiksid toetada mingit sisulist tegevust, võrgustiku rajamist või muud «pehmet» tegevust. Lein aga vajab füüsilist kohta, kuhu oma kaotusvaluga tulla.
Rahupaik saab olema selleks keskpunktiks, mille ümber koondub perede tugivõrgustik – inimesed, kes seda valu mõistes leinas üksteisele toeks saavad olla. Et selline perede toetussüsteem hästi toimib, oleme kogenud juba nüüd, rahupaiga ettevalmistuses.
Kodulehele www.vaiksed.ee püüame ajapikku koondada infot ning materjale, mis võiksid toeks olla nii leinavatele peredele kui ka nende lähedastele.Heatahtlike inimeste annetustest on kogunenud juba 7140 eurot. Oma toetuse 2000 euro eraldamiseks on andnud Eesti Kirikute Nõukogu. Et rahupaik saaks selle aasta suvel rajatud, on vaja veel 3000 eurot.
Teema olulisust on mõistnud ka EELK Konsistoorium, kes kuulutas vaikuse laste rahupaiga loomise toetuseks välja ülekirikulise korjanduse 27. märtsil.
Aitame rahupaika rajada
Kristuse kannatusaeg suunab meie mõtted elu varjukülgedele. Tema on kannatanud ka surnult sündinud laste ja nende lähedaste eest. Ning paastumaarjapäevale mõeldes – kes teaks paremini kui Maarja, mida tähendab lapsevanemale kannatada oma lapse pärast ning nutta tema surma pärast.
Hea lehelugeja, meile on Jumal andnud elupäevi. Paljudele meist on antud kogeda ka uue elu sündimise imet, kuulda kasvava lapse kilkeid ja näha tema sirgumist. Andku Issand meile hinge avarust, et oskaksime olla igakülgselt toeks neile, kes on olnud sellele imele nii lähedal, ent ometi sellest ilma jäänud.
MTÜ Vaikuse Lapsed ar­­­vel­dusarve on 221048925078. Olge tänatud te kõik, kes sel kombel neile paljudele peredele toeks tahate olla!
Õnnistussoovidega
Annika Laats,
Risti koguduse õpetaja,
MTÜ Vaikuse Lapsed liige