Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Paastukuu tipnes ülestõusmispühadega

14.03.2012 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

Wilhelm Gottfried Eisenschmidt, Tartu Peetri koguduse esimene, seda 53 aastat teeninud õpetaja. On sängitatud Raadi kalmistule. Arhiiv 1932. aastal oli vaikne nädal märtsis. Kirikutes esitati suurel reedel selle päeva meeleoluga sobivat muusikat.

Tartu üliõpilaskonna segakoor oli kontserdimatkal Tallinnas. Lisaks ilmalikule kontserdile esitati Jaani kirikus ka vaimulik kava. Kandvama osa moodustasid koori juhi Alfred Karafini (Karindi) enda laulud. Neist tõusid esile «Introduction ja Passacaglia» ning orelisonaat. Mõlemad teosed esitas autor ise. Soololauludega astus üles Rudolf Jõks, tuues kuuldavale Karafini kaks vaimulikku laulu: «Mu südames on pidupäev» ja «Taaveti laul nr 139». Sama kavaga esines üliõpilassegakoor ka Tartus, vaid soololaulud jäid Jõksi haigestumise tõttu ära.

…et ta oma ainusündinud Poja on andnud
Nn vaikne nädal oli sel aastal märtsis. Tallinna Jaani oratooriumikoor Enn Võrgu juhatusel tõi suurel reedel, 25. märtsil, ettekandele XVIII sajandi saksa helilooja C. H. Grauni oratooriumi «Jeesuse surm». Theodor Lemba ütles selle kohta siiski, et eeskujuks olnud siin Bach ja Händel, kuigi nende meistrite tasemeni teos ei küündinud. Koosnenud see lihtsatest südamlikest koraalidest, fugaatodest ja retsitatiividest, tekitades harda meeleolu, kuid jättes sealjuures veniva mulje.
Riho Päts seevastu tõstis esile teose meisterlikult kontrapunktilises laadis kirjutatud koore ja bravuurseid aariaid, mis sobis hästi suure reede meeleolusse. Jaani oratooriumikoor oma solistide, orkestri ja orelikunstnik prof Topmaniga täitis oma ülesande korrektselt. Publiku huvi ettekande vastu oli erakordselt suur, Jaani kirik oli täidetud viimse kohani.
Tallinna Kaarlis oli suurel reedel ettekandel Haydni «Seitse sõna ristil», mille esitas keelpillikvartett koosseisus Hugo Schütz, Herbert Laan, Adolf Udrik ja Karl Bach­blum. Kahe lauluga oli kaastegev segakoor.
Tallinna Püha Vaimu kirikus esines suurel reedel vene meeskoor I. Stepanovi juhatusel, solistidena olid kaastegevad prof Raimond Böö­cke (tšello), Aleksander Arder (bariton), J. Kasak (tenor), A. Scharov (bass) ja orelikunstnik Paul Pressnikoff (Indra). Kava oli laialdane, hõlmates Glucki, Mozarti, Saint-Saënsi, Tšaikovski, Dvořaki, Miina Hermanni (Härma) jt muusikat. 
Järgmisel päeval said vaimuliku muusika sõbrad Tallinna Püha Vaimu kirikus kuulda J. S. Bachi kantaati «Actus tragidus» ning Schuberti ja Salieri koore ja soololaule. Esinesid lauljad H. Tamjärv (Tammjärv), A. Künkmann ja Fr. Zwetkov ning orelikunstnikud Kasimir Zypris ja Paul Pressnikoff. Viimane oli ka dirigent.
Rakvere kirikus oli suurel reedel vaimuliku muusika õhtu, mille peaesineja oli segakoor Cantus prl H. Tõlpuse juhatusel. Kaastegevad olid kohalikud jõud prl Helmi Aren (sopran) ja hr J. Kuulman (viiul) ning Tallinna konservatooriumi üliõpilane Paul Elken (orel). Rohkearvuline kuulajaskond jäi ettekantuga rahule.

Tartus meenutati pastor Eisenschmidti
Vanemuise muusikaosakond tõi palmipuude pühal Pauluse kirikus ettekandele Beethoveni C-duur Missa. Lisaks koorile ja orkestrile olid kaastegevad solistid pr Tubin, Hedvig Kikerpill, Rudolf Jõks ja Karl Põlde. Juhatas Eduard Tubin. Orelipartii esitas Edgar Kiris. Ettekanne jättis võrdlemisi hea mulje, olles kohati «päris mõjuv», nagu kirjutas Postimees.
Pauluse kirikus oli 13. märtsil ka Lauljate Liidu Tartu osakonna korraldatud Tartu ümbruse ühendatud laulukooride vaimulik kontsert. Juhatasid August Kiiss ja Richard Ritsing. Suur ühendkoor oli kõlaliselt tasakaalus, mistõttu enamik laule jättis hea mulje. Solistina esines metsosopran Alice Kopli-Wiegandt, keda orelil saatis V. Blaubrück.   
Adalbert Virkhausi asumisega Tartu Maarja muusikajuhiks oli siin ette kantud nii mõnigi suurteos. Nüüd lisandus vaiksel laupäeval veel Heinrich Schützi «Johannes-Passioon». Selle teose ettekandest tuli koraalide laulmisel aktiivselt osa võtta ka kogudusel. Kannatusajale kohase kõne pidas õpetaja A. Wöhrmann.  
Tartu Peetri leerisaalis meenutati aga suurel reedel pastor Wilhelm Gottfried Eisenschmidti tema 10. surma-aastapäeval. Sündinud oli ta 17. detsembril 1839 , kesk- ja ülikoolihariduse saanud Tartus, ordineeritud seejärel 3. mail 1870 Peetri koguduse õpetajaks, kus töötas surmani 25. märtsil 1922, s.o 52 aastat. Leerisaal ei suutnud ära mahutada kõiki mälestusõhtule tulnuid.
Õhtu avas praost Rutopõld, pikema kõnega esines dr med H. Koppel, kel oli pastorist isiklikke mälestusi. Tähelepanuväärne oli Eisenschmidti elutöö: 5200 ristimist, 13 000 leeritatut, 7800 laulatust, 14 500 matust, 4784 jutlust. Ta jõudis kaasa lüüa ka Põllumeeste Seltsis, Kirjameeste Seltsis ja Aleksandrikooli komitees. Mälestusõhtul musitseeris I pihtkonna laulukoor August Kiissi ja Voldemar Kliimandi juhatusel.
Oma 10. tegevusaastat tähistas Tartu Immaanueli koguduse koorijuht Lepp. Sel puhul oli koguduse palvelas koori ja solistide osavõtul kontsertjumalateenistus, mille kavas olid ainult Eesti vabakoguduse heliloojate tööd. Ega hr Lepp õieti päris muusikamees polnudki – ta oli lõpetanud ülikooli õigusteaduskonna.   
Kreenholmi Noorte Meeste Kristlik Ühing andis 19. märtsil ilmaliku kavaga kontserdi. Esinesid keelpilli- ja sümfooniaorkester, viiuli-, tšello- ja laulusolistid. Mõlemat orkestrit juhatas A. Akentjev, kes oli tegelikult iseõppija ja muusikalise hariduseta, kuid tegi oma tööd suure hoole ja andumusega.
Narva Aleksandri kirikus oli aga 20. märtsil vaimulik kontsert. Esinesid külalisena Ülo Topman orelil, kiriku segakoor A. Lucki juhatusel ja solistina noor laulja A. Vapper. Noor organist tundis end oreli taga üsna koduselt, tema mäng oli julge ja hoogne. Rahule võis jääda ka Narvas veel vähetuntud laulja A. Vapperi esinemisega. Siiski soovitati tal veel õppida, et «kasutada oma häälematerjali produktiivselt ja kunstinõuete kohaselt», nagu kirjutas Muusikaleht.   

Mõtetega suves
Narvas oli nõuks võetud eeloleval suvel korraldada vaimulik laulupäev, eestvedajaks Narva Peetri kogudus. Linna tähtsamad tegelased olid palutud osa võtma 12-liikmelise toimkonna tööst. Muide, toimkonnal oli ka oma aupresiidium, kuhu kuulusid linnapea J. Luts, 1. diviisi ülem kindralmajor A. Tõnisson ja Kreenholmi majandusdirektor E. Alver. 20 koori 700 lauljaga oli end juba kirja pannud. Üldjuhiks oli kutsutud prof August Topman. Laulupeoplatsiks pidi saama Narva Joaorg, kus eelmisel suvel leidis aset ka VI Virumaa laulupidu.
Ka Varal, kus oli kena ruumikas kirik, mis pühade ajal oli puupüsti täis, mõlgutati mõtteid vaimuliku laulupäeva korraldamisest. Päev pandi paika surnuaiapühale 19. juuniks.
Kuid noortelgi oli tahtmine korraldada oma vaimulik laulupidu. Algatajaks olid türilased, kes kutsusid teiste koguduste noori jaanilaupäevaks Türile Jumala auks laulma. Esimesed soovijad olid juba kirja pandud: Türi Muusika Seltsi ja kiriku ühendatud segakoor, Tallinna Kaarli noorte koondise segakoor, Kernu segakoor, Võnnu kirikukoor, Haapsalu Muusika Seltsi «Heli» segakoor, Tallinna Peeteli koguduse segakoor, Tallinna Jaani noorte koguduse segakoor, Tapa Jakobi kiriku noorte ühingu segakoor – kõik kokku umbes 400 lauljat.
Ülestõusmispühiks lubatud laste lauluraamat kirikule, koolile ja kodule oli valmis. Kirikumuusika Sekretariaat oli sinna paigutanud 128 peaasjalikult ühehäälset laulu, ainult mõni pidulik pühadelaul oli kolmehäälne. Soovijatele saadeti kätte ka «Kirikukoor III» (leinalaulud) uus täiendatud trükk, milles oli 14 lihtsat, kaunist ja laiemalt tuntud laulu.    
Esimesele ülemaalisele kongressile tuli kokku Kristlike Noorte Naisühingute Liit, kuhu kuulusid kõik kuus sellenimelist ühingut. Oma kõnes rõhutas riigivanem J. Teemant, kui sügava mulje jätab isegi ateistile tõsine ja veendunud usklik ristiinimene armulaualt tulles.
Mati Märtin

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)