Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Päästearmee ulatab abistava käe

16.11.2007 | | Rubriik: Ühiskond

Päästearmee on metodisti kirikust välja kasvanud rahvusvaheline organisatsioon, mis tähistab järgmisel aastal oma 130. sünnipäeva. Tegemist on rahvusvahelise liikumisega ja kristliku kiriku ülemaailmse evangeelse ühendusega, mis tegutseb enam kui sajas riigis, olles üks maailma suurimaid mittetulundusühinguid. Eestis on sõjaväelise ülesehitusega Päästearmee korpused Tallinnas, Narvas, Võrus ja Tartus. Üle maailma kokku aga 111 riigis. Omavahelises tegevuses ühinevad rõõmus usk ja sotsiaalne abistamistöö.
Päästearmee asutaja ja esimene kindral oli William Booth (1829–1912). 1865. aastal asutas ta Londonis Kristliku Misjoni, mis 1878. aastal muudeti Päästearmeeks.
Booth pidi pärast isa surma koolitee õige noorelt pooleli jätma ja pandimajja tööle minema. Seal nägi ta iga päev ümbritsevat viletsust, nägi, kuidas mõni ema tõi panti viimase teki, et saadud väheste veeringute eest lastele süüa osta. Nii tugevnes vaeste aitamise soov aina enam. Sai ka selgeks, et mõttetu on rääkida Jumalast ja armastusest inimestele, kes on näljased ning kannatavad külma käes. Inimest saab aidata vaid siis, kui teha seda tervenisti – pesta ta puhtaks, anda talle riided selga ja sööta kõht täis.
15aastasena sidus Booth oma elu kirikuga, hakates jutlusi pidama ja Kristust kuulutama.
Kord kuulis rikas ärimees E. H. Rabbits noort Boothi jutlustamas. See jättis temasse nii sügava mulje, et ta lubas maksta iga nädal kolme kuu jooksul Boothile ühe naela, kui too pühendub ainult sõna kuulutamisele.
Leping hakkas kehtima 1852. aasta aprillikuust. Kui see lõppes, müüs William Booth maha oma maja mööbli, et jätkata kuulutustööd, aga juba novembris oli raha otsas. Oma viimase mündi andis ta ühele vaesele naisele. Samal nädalal pakkusid uuendusmeelsed metodistid talle jutlustaja kohta Linconshire’is Spaldingis. Täieõiguslikuks metodisti kiriku õpetajaks õnnistati Booth 1858. aastal.

Ühiskonna toeta äratusjutlustaja

1855. aastal abiellus Wil-liam Booth Katherinega, kellega ta Rabbitsi pool tutvunud oli. Abiellumise järel tegutses Booth kaks aastat rändava äratusjutlustajana, kuni kirikukonverents määras ta kogudusetööle, kust ta siiski peagi lahkus, sest pidas ennast rohkem äratusjutlustajaks ja see töö köitis teda rohkem.
Boothid pühendusid evangeelsetele ülesannetele ühiskonnalt tuge saamata. Nelja aasta jooksul pidasid nad äratuskoosolekuid kogu Inglismaal. Sageli ei andnud kogudused võimalust kõnelda heidikutele kirikus, seepärast pidasid nad jutlusi tsirkuses, teatris või tantsusaalis või koguni lageda taeva all.
1865. aasta juunikuus pidas William Booth jutluse Londoni idaosas kveekerite vanale kalmistule püstitatud telgis. Juhatades selle jutlustesarjaga seoses esimest vabaõhujumalateenistust Mile End Waste’is Pimeda Kerjuse kõrtsi vastas väljakul, tundis mees, et tema eluülesandeks on tegutseda Ida-Londoni vaeste hulgas. Nii koondaski ta enda ümber ühiskonna heidikuid ning 1865. aastal pani aluse Ida-Londoni Kristlikule Misjonile (East London Christian Mission).
Kristliku Misjoni tegevus muutus üha sõjaväelaslikumaks ja nii muudeti see 1878. aastal Päästearmeeks. Et usuühinguna rõhutasid organisatsiooni loojad isikliku päästmise aspekti, saadigi kokku Päästearmee. Küllap oli nime tekkeloos oma osa sellelgi, et Inglismaal on ikka armeed ja mundrit armastatud. Igal juhul sobis noorele organisatsioonile sõjaväeline ülesehitus, samuti sõjaväelised auastmed. Pärast nimemuutust võeti kasutusele sõjaväelised auastmed, misjonijaamadest said korpused ja selle liikmed hakkasid kasutama univormi. Ühise vormiga taheti aga alguses rõhutada eeskätt päästearmeelaste ühtekuuluvust.
William Booth suri 1912. aastal, olles tegutsenud kogu eluaja Päästearmee kõrgema juhi ehk kindralina. Tema järglaseks sai poeg Bramwell Booth.

Supp, seep ja sõna

Päästearmee rahvusvaheline peakorter asub Londonis. Ülemaailmset tegevust juhib kindral erinevate alade korpuste kaudu, mille eesotsas on rahvusvahelised sekretärid.
Päästearmee kindrali poolt nimetatud staabipealik on alluvusredelil järgmine. Tema ülesandeks on viia täide kindrali otsused ja edendada korpuste koostööd.
Ametlikult on Soome ja Eesti üks Päästearmee territoorium. Administratiivselt vastutab Eestis tehtava töö eest Soome Päästearmee, kuid siinne töö lähtub eelkõige Eesti vajadustest.
Tartu korpuse major Pirjo Mikkonen kasutab Päästearmee tegevuse iseloomustamiseks William Boothi loosungit – supp, seep ja sõna: «See ei ole muutunud – püüame aidata inimest kõigis tema vajadustes. Teeme nii usulist kui ka sotsiaaltööd. Usuline töö toimub korpustes, kus peetakse jumalateenistusi. Sotsiaaltöö on väga laialdane, selle hulka kuulub ka töö alkohoolikutega, töö lastekodudes, vanadekodudes, haiglates, kliinikutes, koolides ja puuetega inimestele mõeldud õppeasutustes.»
Kuigi Päästearmee Eestis on registreeritud kristliku mittetulundusühinguna, tegutseb ta sisuliselt nagu kirik. Päästearmees ei ole kiriklikke rituaale ja sakramente, nii näiteks ei risti Päästearmee lapsi ega jaga armulauda. Samas ollakse seisukohal, et altari ees põlvitamisel, pattude kahetsemisel ja palvetamisel on tähtis toime. Päästearmee õnnistab siiski lapsi, viib läbi laulatusi ja matuseid.
Päästearmeelasel on lubatud ka mõne muu kiriku liige olla. Näiteks Soomes kuulub 90 protsenti inimesi luteri kirikusse. Üheskoos keskendutakse peamisele – inimese aitamisele.

Süda Jumalale, käsi inimesele

Päästearmee Tartu korpuses Sõbra 48 toimuvad iga nädal kolmapäevast pühapäevani piibliringid, palve- ja lasteklubiõhtud ning jumalateenistused. Pühapäevaõhtuti on organiseeritud supiköök.  
Major Pirjo Mikkoneni uks on neljapäeviti kella 13–15 avatud iga nõu- ja abivajaja jaoks. Samuti on kõik soovijad teretulnud Päästearmee koosviibimistele.
«Meil on see koht, kus saate aidata teisi inimesi, kus saate ülistada Jumalat lauldes ja pilli mängides, kuulutada Jeesust ja abistada abivajajaid aineliselt. Abistame meelsasti väikese sissetulekuga inimesi, ostes neile poest täis toidukorvi.
Kui sa oled miinimumpensioni saav vanur, töötu, üksik-ema või -isa, mingil põhjusel sotsiaalabist ilma jäänud, puudega inimene või muud moodi hädaolukorras, pöördu meie poole. Ulatame abistava käe kõigile, kes seda vajavad.»
Infot kogunud
Merje Mänd

• Päästearmee on sõjaväelise ülesehitusega evangeelne ühendus ülemaailmse kristliku kiriku rüpes.
• Päästearmee asutati Inglismaal 1878. aastal, asutajateks  olid William ja Katherine Booth.
• Esimest korda tuli Päästearmee Eestisse aastal 1929.
• Uuesti alustati oktoobrikuus 1995. aastal, Tartus märtsis 2005.
• Eestis asuvad korpused Tallinnas, Tartus, Narvas ja Võrus.
• Kuulutus põhineb Piiblil ja teenimine lähtub armastusest Jumala vastu.
• Ülesanne on kuulutada evangeeliumi Jeesusest Kristusest ning aidata inimesi nende igapäevastes vajadustes.
• Päästearmee tegutseb 111 maal.
• Evangeeliumi kuulutatakse 175 keeles.
• Maailmas on u 1 400 000 Päästearmee sõdurit.       

Iganädalane programm Tallinna Kopli (Kopli tn 8) korpuses:
Kolmapäeval 14.00 pensionäride klubi
Neljapäeval 17.00 laulukoor
18.00 piiblitund
19.00 NELK (naistele elust, lastest, kristlusest)
Reedel 19.00 noorteõhtu
Pühapäeval 11.00 jumalateenistus
13.00 pühapäevakool
Sotsiaalabi küsimustes võib korpusesse pöörduda T–R 9–12.00

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)