Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Paasapühad pereringis

13.04.2022 | | Rubriik: Tähtpäev

Haapsalus on piiskop Tiit Salumäel ning tema abikaasal ja organistil  Lia Salumäel saabuvad paasapühad 46. koos teenitud aastate reas. 

Pühadenädalal on iga päev kavas palvus või jumalateenistus või ka mitu. Sellega kaasnevad kooriharjutused ja muud ettevalmistused. Kõige selle kõrvalt võtavad Salumäed aega ka perele. 

Palmipuudepühaks tuuakse alati tuppa pajuoksad. Suureks nädalaks kodu rohkem ei kaunistata. „Suurt nädalat pühitseme asjakohase tõsiduse ja süvenemisega,“ selgitas piiskop Tiit. Suurel reedel meenutatakse Jeesuse ristisurma, see on vaikne ja rahulik päev. Vaiksel laupäeval värvitakse mune. Selleks puhuks tulevad appi lapselapsed. Mune on värvitud erinevate tehnikatega: alates sibulakoortest kuni moodsate munalakkide ja kleepsudega kaunistamiseni. 

„Kõige ilusamad pühademunad saab lihtsate looduslike vahenditega nagu sibulakoored, mustikad, tanguterad, värvilised lõngad,“ loetles pereema Lia. „Nii põnev on pärast keetmist koos lastega mune lahti pakkida, sest iga muna on omanäoline ja üllatuslik.“ Mõnel aastal on lapsed saanud kaunistada mitukümmend pühademuna, et jaguks kinkida koguduse töötegijatele ja koorilauljatele. 

Toitudest on tähtsal kohal ka pasha. See on üks tuntumaid paasapühade magustoite, mida valmistatakse kohupiimast. Õigeusklike traditsiooniline maius on saanud oma nimetuse paasapühade järgi. „Pashat tegid varem enamasti tütred. Nüüd, kui nad on oma elu peal, olen pashateo ka üksi ette võtnud,“ selgitas Lia. Leidub terve hulk pasha retsepte, millest Salumäede peres on aastate jooksul üht-teist läbi proovitud. Erilise armastusega hoitakse pasha retsepti Lia ema Leida käsikirjalisest retseptikogust.

Kui Tiit Salumäe teenis ingerisoomlaste kogudust Puškinis, kinkis sealne koorijuht perele käsitsi maalitud pühademune, mis on manna-soolaseguga täidetud. Need filigraansed kunstiteosed on aastaid Salumäede pühadelauda kaunistanud.

Erilisel kohal Tiidu ja Lia jaoks on paasaöömissa, mis kulmineerub paasaküünla süütamisega toomkirikus. Rõõm on sellest, et toomkoori koosseisus teenivad missal kaasa ka tütred Lydia ja Maria ning väimees Indrek.Pühade ajal on perele oluline ka vanematekodus kokku saada, pühaderõõmu jagada, ühise laua taga istuda ja mune koksida. Nauditakse üle pika aja ka jälle liharooga, sest paastuajal oli sellest hoidutud. Oodatud on kõik pereliikmed. Neile, kes Soomes või Saksamaal, jääb kodutee kahjuks sageli liiga kaugeks. Seda enam oodatakse järgmist tähtpäeva ja kokkusaamise võimalust. 

Lia Salumäe jaoks on perega veedetud hetked väga erilised: „Kõik hingavad ühes rütmis ja mõtlevad ühtemoodi. Ühtehoidmine on väga tähtis.“

Ülestõusmispüha hommikul tavatseb isa Tiit panna mängima piduliku puhkpillimuusika ja tervitada pereliikmeid kirikuslaavikeelse tervitusega „Христосъ воскресе!“, millele vastatakse sõnadega „Воистину воскресе!“. See iidne tervitus oli Tiidu lastel juba varases nooruses selge. Eesti keeles ja sageli ka teistes keeltes kõlab see loomulikult pühademissal: „Kristus on üles tõusnud!“ – „Tõesti, ta on üles tõusnud!“

Maria Strauss

Vanaema Leida pühadepasha (keetmata)

1 kg kohupiima

400 g võid

2 munarebu

maitse järgi suhkrut

½ kl vahukoort

50 g rohelist sukaadi

vanilliini

25 g hakitud mandleid

Suruda kohupiim läbi sõela, lisada vahustatud või ja suhkur, segada ühtlaseks. Lisada vahustatud koor ning ülejäänud ained ja segada kõik korralikult läbi. Valada segu marliga vooderdatud sõelale, tõsta marliservad kohupiimale ning asetada peale vajutis. Tõsta vorm kaussi, kuhu saab valguda kohupiimamassist eralduv vedelik. Hoida pashat üleöö külmkapis, eemaldada seejärel vormist ning kaunistada näiteks puuviljade ja pähklitega.

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)