Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Paabeli lugu ja keeltesegamine Hallistes

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Viljandi praostkonna lastelaagris sõbrunesid vanad olijad uutega ja tegevust jätkus igasse päeva. Lastega vestleb Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting, kitarriga istub murul õpetaja Kristi Sääsk. Kaire KivisikkViljandi praostkonna kogudused pidasid ühist lastelaagrit Hallistes.
Halliste koolimajas, kirikus ja nende ümber toimus juuli algul praostkonna koguduste järjekordne lastelaager teemal «Paabel».
Osalejaid kogunes üle 70, tulijaid oli Põltsamaast Helmeni, kaugemad Tallinnast ja Tapalt. Laagri korraldas Viljandi praostkond, osaliselt toetas Eesti Kultuurkapital.
Laagripäevad olid päikeselised, sisutihedad, tegude- ja sündmusterohked. Maastik pakkus suurepäraseid võimalusi mängudeks, rühmatöödeks ja vaba aja veetmiseks. Järv jahutas kuumade päevade ajal, veel paremini aga kirik, mille keldrikorrusel lausa külm hakkas.
Öö hakul toimunud retk ühte suuremasse Eesti maasurnuaeda pani mõtlema elu ja surma üle, inimeste suhtumise üle oma esivanematesse. Üksteise järel süttisid küünlad kalmudel ja kuulati vanu legende Halliste kohta.   
Mitte ainult endale mõeldes
Aga miks just Paabeli laager? Piiblist teame, et Paabeli torni püüdsid ühte keelt kõnelevad inimesed ehitada enda uhkuseks ja auks. Ometi jäi töö pooleli, sest Jumal «segas» nende keele ning üksteisest arusaamine ja töö jätkamine osutusid edaspidi võimatuks.
Tõlkes tähendabki paabel muide väga suurt segadust. Nelipühadel toimunud keelte mõistmine juhatas inimesed lõpuks õigele teele ja suurest segadusest leidus väljapääs.
Kogu see lugu on ere näide sellest, kui oluline on üksteisemõistmine ja koostöö – kuidas me suudame hoolimata erinevatest keeltest, maailmavaadetest, traditsioonidest ja kommetest teha midagi koos. Ja mitte ainult endale mõeldes, vaid ka üksteist ja oma Loojat arvestades.  
Paabeli loo ja keeltesegamise, üksteise mõistmise ja mittemõistmise valguses uuriti maailma põnevaid torne, kirikut, loodust, ehitati Paabeli küpsisetorte, õpiti võõraid keeli ja tähti, tantsiti maailma tantse, õpiti tundma mulgi keelt ja kultuuri.
Mulgi lugude põhjal lavastati mitu näidendit, esines Põltsamaa poistebänd Black Night. Oma numbriga astusid üles laagris kokku sattunud iluvõimlejad, peeti veesõda ja muidugi lauldi ümber laagrilõkke ja küpsetati vorstikesi.
Väärtustatakse laste kristlikku kasvatamist
Tore oli see, et vanad olijad sõbrunesid kiiresti uutega, suuremad hoidsid väiksemaid. Sellised ühtehoidvad laagrid toidavad ja kasvatavad omamoodi nii õpetajaid kui lapsi. Koos saadi üle ka väiksematest katsumustest nagu võõras kohas magamine või kodust eemalolek. Aga ka hoopis teisiti mõtlevatest ootamatutest «külalistest», kes laagri korda ja rahu rikkumas käisid.
Viljandi praostkonna koguduste lastetöö tegijad näitasid end taas suurepäraste õpetajatena, kes väärtustavad meie laste kasvatamist kaasaegses kristlikus ja positiivses vaimus.
Sellist tööd tehakse kõikjal oma ameti ja pereelu kõrval vabatahtlikuna – olgu siis õppeaasta jooksul kogudustes või suvel laagreid pidades. Tänu kuulugu ka Paabeli laagri juhile Pille Arnekile Põltsamaa kogudusest!
Ühises ringis võeti vastu uued hommikud ja saadeti ära pikad päevad. «Üksteist peab hoidma,» kõlas ühine laul laagri lõpujumalateenistusel Halliste kirikus.
Tunnistused käes, mindi koduteele. Järgmisel aastal kohtume uuesti – uues kohas, uue mõttega! Aitäh igale osalisele ja toetajale toreda laagri eest!  

Hedi Vilumaa,
praostkonna abipraost,
laagri üldjuht