Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Otsus, mis on kirikule parim

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Peapiiskop Urmas Viilma kinnitab Eesti kirikule, et ei lähtu vaimuliku ametikoha täitmise puhul kandideeriva isiku soost. Kätlin Liimets

Peapiiskop Urmas Viilma, millised on muljed konverentsist?
Urmas Viilma: Väga positiivsed. Ettekanded on olnud väga sisukad. Meeldib, et pole tegeldud n-ö lahtisest uksest sissemurdmisega ehk teadvustatakse, et elame, tegutseme, töötame kirikus, kus on 50 aastat naisi ordineeritud. Vaidlust, kas naisi peaks üldse ordineerima, esile ei kerkinud.

Eelmises Eesti Kirikus kirjutas õpetaja Kristel Engman, et tema hinnangul on naissoost vaimulikud meie kiriku juhtimistasanditel selgelt alaesindatud.
Suhtlesin Kristel Engmaniga sel teemal. Kui tahame, et ei räägitaks mees- ja naisvaimulikest, siis tegelikult ei saa ka selliselt küsimust püstitada. Konsistooriumis on kaks naissoost liiget. Seega – soopõhine lähenemine on minetatud. Täna on meil ordineerimata naisteoloog kirikuvalitsuse liige. Kas ordineeritud teoloog on kraad kangem kui ordineerimata teoloog? Meil ei ole luterliku käsitluse kohaselt vaimulikku seisust, mis muudab ordineeritud isikud paremateks ilmikutest.
Julgen väita, et pole lähtunud oma valikuis soost. Ei tea ka, et emeriitpeapiiskop Andres Põder oleks seda teinud. Meil on ametikohtade täitmise puhul muud kriteeriumid. Piiskopi puhul on nõue, et peab olema 15 aastat preestrina teeninud, praosti ja assessori puhul seitse aastat. Nõnda ei kvalifitseeru ka suur osa mehi. Esmased kriteeriumid valikuid tehes on ikka pädevus, kogemus, isiksuseomadused, koostöövalmidus, laiema toetuse olemasolu ja palju muud.
Juba kaks aastat tagasi ütlesin, et ei soovi rohkem rääkida nais- ja meeskirikuõpetajatest, vaid vaimulikkonnast, ja minu jaoks on kõik võrdsed. Sellest lähtuvalt on loomulik, kui ühel hetkel on ka naispraoste, -assessoreid ja võib-olla ühel päeval ka naispiiskoppe ja -peapiiskop. Ent see peab olema loomulik asjade käik, mitte kalkuleeritud kvoodipoliitika või sugude võrdõiguslikkuse küsimus.

Ütlesid kaks aastat tagasi, et töötasid põhjalikult naiste ordinatsiooni teema läbi. Milline on sinu jaoks kõige tugevam argument naiste ordinatsiooni toetuseks?
Ain Riistani ettekanne kirjeldas väga täpselt protsessi, mille läbisin. Meeldis, et dr Riistan jõudis tõdemuseni, et peame tähtsustama ka praegu Püha Vaimu tööd meie kirikus. Naiste ordinatsiooni pooldamine oli minu jaoks usuotsus. Minu ees oli mitmeid teoloogilisi argumente, mis toetasid naiste ordinatsiooni, ja teisalt neid, mis olid vastu. Kui mõlemal poolel on piiblipõhised argumendid, siis ühel momendil pead palves ja järeldustes lootma Jumala peale ning tegema otsuse, mis on kirikule parim.
Kätlin Liimets