Esileht » Uudis » Uudised »

Otsitakse uut peakaplanit

01.03.2019 | | Rubriik: Uudised

Justiitsministeeriumi vanglate osakond otsib oma meeskonda nõunik-peakaplanit, kelle tööpaik saab olema Jõhvis. Motivatsioonikiri ja CV tuleb ametikohale kandideerijatel saata 4. märtsiks aadressil personal@just.ee. Eesti Kirik palub otsingut kommenteerida justiitsministeeriumi vanglate asekantsleril Priit Kamal.

Vanglate peakaplani ametis oli EELK vaimulik Merike Kütt. Kas tema ametiaeg sai läbi?
Priit Kama: 20. veebruar oli tõesti tema viimane tööpäev.
Kaplanid on vanglates töötanud juba aastaid. Kuidas olete tunnetanud vajadust kaplani järele vanglatöös?
Ma arvan, et vanglakaplani töö sobib väga hästi vaimulikule, kes usub ja justnimelt vaimuliku tööd teha tahab. Vangid mõtlevad tahes-tahtmata selle üle, miks nad vanglas on, otsivad sellele põhjendusi, seletusi ja õigustusi. Hoolimata sellest, kas nad seda välja näidata tahavad, ei ole vangid rahul sellega, kuhu välja on jõudnud. Seetõttu on nad tegelikult n-ö vaimsetele otsingutele avatud. Nad erinevad inimestest väljaspool vanglat sageli eelkõige selle poolest, et ei ole endast väga kõrgel arvamusel. Vanglakaplan saab pühenduda täiel määral tööle inimestega, kes vajavad abi ja tahavad rääkida nendega, kes on teistsugused kui kaasvangid. Erinevalt paljudest koguduseõpetajatest ei pea kaplan kabeli katuse parandamise või muu kõrvalise pärast ise muretsema ja tal jätkub rohkem aega päris vaimulikutööks.

Milline on peakaplani roll vanglatöös? Kui palju on tal alluvaid?
Vanglates töötab praegu 13 kaplanit. Peakaplanil on erinevalt tavalistest vanglakaplanitest palju administratiivset tööd. Ta peab seisma selle eest, et nii kaplanaadis esindatud kui esindamata konfessioone ja uskkondi koheldaks vanglas võrdselt. Oluline on, et vangid saaksid usuelust osa enda usutunnistuse nõudmiste järgi.
Mõistagi on peakaplani väga tähtis töö leida teisi kaplaneid ja temast sõltub, millised inimesed kaplanitööle tulla tahavad. Vanglakaplaniks ei sobi inimesed, kes ei ole ennast õigustanud teistes riiklikes kaplanaatides või kelle maine vaimulikuna ei ole muidu kõrge. Vanglakaplan saab oma tööd teha ainult siis, kui ta teenib välja muude vanglatöötajate autoriteedi.

Kandidaadile seatakse kindlad ametialased nõudmised. Millised need on? Kas eeldus on see, et kaplan tuleb mõnest Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikust? Millal saab uus nõunik-peakaplan ametisse astuda?
Peakaplan peab olema vaimulik, kellel on piisav töökogemus. Seda, et ta oleks enne vanglas töötanud, me sunduslikuks ei pea. Riik ei nõua, et peakaplan tuleks tingimata Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikust, kuid kavatseme ta kindlasti koostöös EKNiga välja valida. See, millal uus peakaplan saab tööle tulla, sõltub sellest, millal me ta leiame. Loodetavasti juhtub see kiiresti, aga muidugi on kiirusest tähtsam hea lõpptulemus.
Eesti Kirik

Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. (Lk 10:16)