Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Orelisari tutvustab meie rikkusi

22.09.2021 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

On väga hea meel, et sel sügisel hakkavad ajalehes Eesti Kirik ilmuma oreliteemalised leheküljed. Need on pühendatud meie rikkalikule orelipärandile ja -kultuurile ning on teoks saanud tänu EELK Kirikumuusika Liidu ja kirikulehe koostööle. Kokku ilmub 11 teemalehekülge, mille väljaandmist toetab ka Eesti Kultuurkapital. 

Artiklite sarjas saame lugeda orelimuusikaga seonduvatest eri tahkudest. Räägime suurimatest ja vanimatest orelitest Eestis, tutvustame möödunud sajandite ja praegusaja orelimeistreid, räägime organistidest ning oreliõppest, Eesti orelimuusikast ja meie heliloojatest. Räägime sellest, millele orelite korrashoidmisel tähelepanu pöörata ning kuidas kavandada oreli remonti. Ajalooliste orelite kõrval pöörame pilgu ka nn teise ringi orelitele, mis Eestisse viimaste aastakümnete jooksul on toodud.

On märgiline, et viimasel ajal on orelitemaatika mitmel pool tähelepanu pälvinud. Nii avaldas konsistoorium eelmisel aastal orelitele ja organistidele pühendatud raamatukese „Orelihelidega taevani“, eelmisel nädalal toimus EELK ja muinsuskaitseameti ühissümpoosion „Eesti rikkalik orelipärand“ ning veel käesoleval aastal avaldab kirikumuusika liit uue veebilehe eestiorelid.ee, kust saame mitmekülgset infot Eesti orelite kohta nii sõnas kui pildis, esialgu küll seitsme maakonna ulatuses.

Tahaks väga loota, et see tähelepanu pole ajutine, vaid alles esimene pisike algus, mis aitaks meil kõigil paremini mõista ja aru saada, milline rikkus on paljudes kirikutes asuvad vileorelid ning et me neid ei vahetaks välja esmapilgul nii mugavatena tunduvate digiorelite vastu. Eks me oleme tihtipeale ise selle rikkusega liigagi harjunud. 

Kuid mitte ainult orelid pole meie rikkus, vaid seda on ka õppinud ja professionaalsed organistid, kes oskavad sellest nii keerulisest masinavärgist imehelisid kuuldavale tuua ja panevad pillid hüüdma kõikvõimalikes registrikombinatsioonides, mängides eri ajastute muusikat ning talitustele sobivat praktilist orelimuusikat. 

Orelimuusika saab sündida vaid terviklikus kolmikus: orel-organist-oreliteosed. Mitte ühtegi välja jätta ei saa. Tummalt seisev orel ei täida oma eesmärki helidega Jumala nime kiita. Organistil on vaja pilli ja noote, mille abil Jumalat teenida. Ja kasutuna seisvad noodid on nagu tühi õhk, kus helide energia jääb sündimata. Loodame siis, et need orelikunstile pühendatud leheküljed aitavad meid kõiki ligemale oreli kui instrumendi ning orelimuusikaga meid teenivate inimeste väärtustamiseni.

Tuuliki Jürjo,

kirikumuusika liidu juhatuse esimees

Teemad:

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)