Esileht » Online » Online teated »

Orelimuusika Tartu Peetri kirikus

01.08.2012 | | Rubriik: Online teated

4. augustil möödub 121 aastat Tartu Peetri kiriku ajaloolise Müllverstedti oreli pühitsemisest.

Orel valmis 1890. aastal. Oreliehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedt ehitas oreleid põhiliselt Lõuna-Eesti ja Pärnu kandi kirikutesse. Kuid tema tuntus ulatus ka Eestist väljapoole. Müllverstedt tegi nii kontsertoreleid, väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive. Kokku oli tema instrumente kaugelt üle saja. Säilinud on neist mängitaval kujul teadaolevalt vaid 10.
Heas korras Tartu Peetri kiriku orelis on 23 helisevat registrit. Pill on vararomantilise kõlaga ja kuulub Eesti kolme suurima mehaanilise oreli hulka. Lähemalt saab oreli ja tema ehitaja kohta lugeda http://eelk.ee/tartu.peetri/.
Laupäeval, 4. augustil on kiriku uste lahtioleku ajal kell 10–14 kutsutud orelit mängima kõik organistid, kel selleks soovi on. Teelised, kes kiriku arhitektuuri ja Eesti maalikunsti kullafondi kuuluvat altarimaali tulevad nautima, saavad kuulata ka mitmekesist orelimuusikat.
Sama päeva õhtul kell 19 oodatakse muusikasõpru Tartu Peetri kirikusse kuulama kontserti «Romantism & gooti impressioonid». Esinevad Ines Maidre (orel), Eugen Simson-Valtin (viiul), Ingmar Simson-Valtin (viiul), Iris Maidre-Aarvik (vioola).
Romantismiajastul tärganud huvi antiigi ja vanade meistrite vastu pani aluse trendile luua muusikat «vanas stiilis». Matkiti ajaloolisi stiilisuundi ja üksikheliloojaid, võeti taas kasutusele vanad tantsuvormid ja klassikalised harmooniad. Majesteetlikest gooti katedraalidest inspireeritud muusika seostus tihedalt just oreli pühalike helide ja müstikaga, samas loodi hulgaliselt antiigilembelist orkestri- ja keelpilli-muusikat.
Eriti innukaks antiigikummardajaks sai itaallane Ottorino Respighi, kelle rütmiergas Süit antiikstiilis on kava üks nurgakividest. Mõned barokiajastu tähtteosed (Vitali Chaconne) on tänapäevani säilinud ja tuntuks saanud just tänu romantismiaegstele töötlustele. Boëlmanni polulaarse ja värvika Gooti süidi kõrval kaunistavad kava veel kauneimad leheküljed romantismiajastu keelpillirepertuaarist (Bruch, Saint-Saëns) oreli saatel.
Anneli Klaus

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)