Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Oreli korrashoid vajab lakkamatut hoolt

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Märksõnad:  / Number:  /


Orelimeister Olev Kents 2013. aastal Puhja kiriku oreli restaureerimist alustades. Kaks ja pool aastat väldanud protsess kandis oodatud vilja, aidates vana väärika pilli uuele elule.               Tiit Kuusemaa

Uskumatult rikkalik Eesti orelikultuuri pärand paneb küsima, kelle kohustus ja vastutus on Eesti orelite korrashoid ja kuidas me seda ülesannet peaksime täitma. 

Juriidiliselt on orelite nagu muudegi kirikus asuvate kunstiväärtuste omanik enamasti kogudus. Tegelikus elus tähendab see, et kuigi oreliteemadest huvitatute ring on väga lai ning ka ettekirjutusi on õigus teha mitmetel instantsidel, jäävad kohustused koguduse kanda. Seda hoolimata tõsiasjast, et kaugeltki mitte igal kogudusel pole vahendeid ega teadmisi, kuidas neile pandud vastutusrikast ülesannet täita. 

Korras orel vajab vähemalt iga-aastast häälestust ja hooldust. Üldiselt võib öelda, et praeguseks on peaaegu igal kogudusel kujunenud välja koostöö mõne Eestis tegutseva orelimeistriga. Tavaliselt on meister restaureerinud konkreetse oreli ja tema poole pöördutakse ka hiljem hooldusvajadusega. Oreli hooldustöid toetab meelsasti kultuurkapital ning kogudusele ei tohiks olla hoolduse tellimine üle jõu käivaks koormaks. 

Kõik Eesti orelid siiski heas mängukorras pole. Paljud neist on kaotanud nõukogudeaegsete rüüstamiste käigus suure osa vilestikust; kahju on pillidele teinud nii ajahammas kui ka toonesepad, tinakatk ja asjatundmatud remondid. Restaureerimisvajaduste ulatuse kindlakstegemiseks on vajalik kutsuda kohale orelimeister, kes selgitaks välja olukorra ning kellega koos võiks arutada tööde maksumuse ja ajakava üle. Orelimeistrite kontaktid on saadaval kogudustele jagatavas kiriku teatmikus; samuti võib alati küsida teiste koguduste soovitusi. 

Oreli restaureerimistööde hinnad on Eestis küll kordades odavamad kui Põhjamaades, kuid tavalisele maakogudusele siiski üle jõu käivad. 10 000–100 000 € restaureerimistöö maksumuse puhul on vältimatu kaaluda (kaas)rahastajate leidmist väljastpoolt kogudust. Tänapäeval on enamasti parimaks valikuks mitmed fondid. 

Fondide puhul peab arvestama rahastajate ootusi. Koguduse jaoks piisab tõsiasjast, et tegemist on kultuuriväärtusega ning jumalateenistusteks vajaliku instrumendiga, kuid rahastajate meelest jääb sellest väheks. Olulised märksõnad projektinõuetes on kogukonna kaasatus, kasusaajate hulk, uute tegevuste käivitamine jne. Kiriklikus terminoloogias võiks väljenduda, et kuidas aitab oreli remont kaasa misjonikäsu täitmisele. 

Liina Kilemiti uuringus „Kristlike kogudustega liitumise põhjustest“ on sedastatud, et peaaegu pooled Eesti elanikest (47%) võtavad mõnikord osa jumalateenistustest. Neist 28% tõmbab pühakotta kirikumuusika (võrdluseks: jutlus on ajendiks 17%-l). Oreli restaureerimise käigus on võimalik kontakti luua nii koolide, seltsimajade kui omavalitsusega, kaasata ühise eesmärgi nimel kogukonda ja teavitada nii ka kiriku muudest tegemistest. 

Muusika ühendab inimesi ja teeb sõnumi mõistetavamaks. Oreli „evangeelium“ on rahvalik ja läheb sujuvalt inimestele südamesse. On, millele panustada!

Miina-Liisa Kuusemaa,

organist