Orel saab uue hingamise

15.02.2006 | | Rubriik: Määratlemata

koguduse õpetaja Tauno Kibur ja orelimeister Hardo Kriisa
Juuru koguduse õpetaja Tauno Kibur ja orelimeister Hardo Kriisa on löönud käed ning ajaloolise oreli taastamine võib alata.

Nädal tagasi allkirjastati Juuru kirikus oreli restaureerimise leping.

Lepingu allkirjastamisele eelnenud palvusel tuletas õpetaja Tauno Kibur meelde Jesaja sõnu usust ja püsimisest. Kindlal meelel oldi Juurus ka kaks aastat tagasi mihklipäeval, kui asutati Sihtasutus Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fond, alustamaks tööd selle nimel, et pillile uus hingamine kinkida.

Sihtasutuse loomise idee algataja oli tolleaegne koguduse õpetaja Marko Tiitus. Orelifondi põhikirjaliseks eesmärgiks sai vahendite kogumine ja nende sihipärane kasutamine oreli võimalikult algkujuliseks restaureerimisel.

Võimsaid helisid võlusid remondiootel orelist välja koguduse organist Kristel Aer ja Rootsi mainekamaid orelieksperte Göran Grahn, kellega orelifond sõlmis 2004. a. koostöölepingu.

Eksperdi näpunäidete järgi

Mitmeid Eesti oreleid põhjalikult tundev Grahn koostas oreli ekspertiisi koos restaureerimiseks vajalike tööde loeteluga ja nõustas fondi juhatust kõigis oreli restaureerimisega seotud tehnilistes küsimustes. Ekspertiis valmis eelmise aasta 1. märtsiks. Grahn hindas oreli ajaloolist väärtust sedavõrd, et loobus eksperditasust (30 000 krooni).

Käärkambris allkirjastati tunnistajate juuresolekul leping Sihtasutus Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fond (juhatuse esimees Aili Normak, juhatuse liige Tauno Kibur) ja OÜ Kriisa Oreliehitus vahel (Hardo Kriisa), kus viimane teostab oreli kapitaalremondi Göran Grahni ekspertiisiprojekti järgi. Kui oreli kapitaalremont on valmis, teostavad oreliehitajad Kalevi Mäkinen ja Helmuth Gripentrog Soomest oreli häälestamise.

Kirikulised said minna ka oreli sisemusse vaatama, kui hullus olukorras see saja-aastane pill siis on. Eriline tehniline «ime» oli konstruktsioon, millega viled õhku saavad.

Hardo Kriisa ütles, et külmadele vaatamata läheb tööks lahti ja midagi võetakse töökotta kaasa. «Alustame lõõtsadest, mis ei anna õiget survet, suve poole saame minna ka vilede juurde,» selgitas ta. Tehniline töö jääbki Kriisa Oreliehituse peale, siis läheb häälestamiseks, mis jääb soomlaste teha. Hardo Kriisa meelest on orel kõvasti häälest ära ja vajab põhjalikku remonti.

Eraannetuste toel

Hardo Kriisa ei osanud nimetada, mida erilist võiks orel varjata enne, kui on pilli läbi käinud. Küll teadis Kristel Aer lisada, et seal võib sees olla vana Niguliste kiriku oreli osasid. Aluse selleks annab tõsiasi, et orel on valmistatud 1897. aastal Tallinna orelimeistri Jakob Saarmanni poolt, kes töötas koos saksa oreliehitaja Walckeriga, kui too remontis Niguliste kiriku orelit.  Juurus sai Saarmann ülesandeks ehitada uus orel pärast Juuru kiriku juurdeehituse lõpetamist 1895. a. Ta ehitas selle teiste vanade orelite osadest.

Oreli restaureerimise lõpetamise on kavandatud aasta lõpuks. Tauno Kiburi sõnul on eesolev restaureerimine raske töö, mida peab teostama oskuslik oreliehitaja. «Juuru Mihkli kiriku heakõlalise ajaloolise oreli restaureerimine aitab oluliselt kaasa  valla ja kihelkonna ning Rapla maakonna kontserdielu elavdamisele,» leiab õpetaja Kibur.

Juuru Mihkli kiriku oreli restaureerimiseks on vaja 1 112 500 krooni. Seisuga 8. veebruar 2006 oli Sihtasutus Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fond kogunud 489 391 krooni ja 56 senti, millest ligi 380 000 krooni on saadud eraisikute annetustest; toetanud on Juuru ja Kaiu vald ning Eesti Kultuurkapital.

Sirje Semm

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)