Esileht » Arvamused » Arvamus »

Õppida, õppida, õppida

11.08.2004 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Veel 80ndate aastate keskpaiku oli Suure-Jaani keskkooli fuajee seinale suurte valgete tähtedega kirjutatud: «Õppida, õppida, õppida.» Lause kui selline seisis tol ajal aukohal ka teistes koolimajades. Tänaseks on see ütlus koolimajadest kadunud. Eelnimetatud lause väidetava ütleja isik on saanud negatiivse ajaloolise tõlgenduse osaliseks ja küllap õigusega. Ometi ei pääse me tõsiasjast, et ka paha inimene võib osutuda Jumala prohveti kombel tõeütlejaks, nagu Kaifas seda paar tuhat aastat tagasi Jeesuse puhul oli (Jh 11:51).
Õppida, õppida, õppida. Nüüd on hakatud rääkima elukestvast õppest. Noor inimene õpib, õpib lasteaias, koolis, ülikoolis. Keskealine inimene õpib, õpib täiendkoolitustel, õpib ümber. Õppida pole kunagi hilja – ka vanuigi on võimalik õppida, oleks vaid tahtmist ja viitsimist.
Jeesus vastab teda heaks kutsujale: «Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks – Jumal.» Kui ainult Jumal on hea, siis oleme meie kõik paratamatult halvad ehk poolikud. Tajudes oma poolik-olemist, mõistes oma piiratust ajas ja ruumis, hoiakutes ja eelarvamustes ning samas püüdes vastata apostli kutsele uurida, mis on Issandale meelepärane (Ef 5:10), tundub elukestev õpe vähemalt igale ristiinimesele küll möödapääsmatu olevat.
Kas õppimine on sama, mis teadmiste omandamine? Ei, sugugi mitte. Teadmised on vahendiks millelegi muule, tarkusele. Õppimise üheks eesmärgiks on targaks saada. Aristotelese järgi on tarkust mõistetud kui teadmiste tulemust. Mõistmine eeldab pidevat mõtisklemist selle üle, mis toimub meiega, meie ümber ning kuidas ja miks see kõik toimub ning mis võiks olla selle kõige tähenduseks. Et meie võiksime ära tunda, mis on vaja meie rahuks, et meiega ei juhtuks see, et me ei ole ära tundnud oma soosinguaega (Lk 19:44).
On öeldud, et see, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Tuleb aga teha vahet minevikul ja ajalool. Minevik on olnud; olnu kirjeldamine, seletamine ja hindamine jääb ajaloo ülesandeks. See tähendab aga, et ajalugu on paratamatult möödunud aegade ja sündmuste tõlgendamine. Tõlgendamine, mis on tehtud läbi teatud valikute ning alati kellegi huvides. Nii tuleb igal põlvkonnal uuesti ning samas igal põlvkonnal läbi elu pidevalt mõtiskleda selle üle, kust nad tulevad, kes ja kus nad on ning kuhu nad lähevad.
On puhas rõõm, et meile on antud võimalus kokku tulla ja laulda laulupeol. See pooleteise sajandi pikkune traditsioon on meie jaoks omanud küllap suuremat tähendust, kui aeg-ajalt mõista oskame.
On puhas rõõm, et meie kiriku auväärne hariduskeskus Usuteaduse Instituut on saanud 58 aastat vanaks. Leuenbergi osaduskirikute haridusteemalisel nõupidamisel möödunud aasta septembris otsustati, et preestriordinatsiooni hariduslikuks eelduseks peaks olema magistrikraad. Lisaks käesoleval aastal alustatud magistriõppele seisab Usuteaduse Instituudil ees doktoriõppe avamine järgmisel aastal.
On puhas rõõm, et meid on luterlastena kutsutud olema osaduses keset püha ja üleüldist ristikirikut. Üheskoos isiklikku jumalaosadust taotledes olgu muude palvete hulgas meie palveks: «Issand, õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!» (Ps 90:12)

Allan Kährik,
UI prorektor

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)