Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Õppida on mõnus!

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

31. märtsil toimuvad EELK Usuteaduse Instituudis (UI) avatud uste päevad.
Seoses nende korraldamisega mõtisklesime koos kaaslastega üliõpilaselu üle nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses. Enamik mõtteid oli seotud kooli atmosfääriga, õpetajatega ja õpetajate õpetajatega – kõige sellega, mis on kuidagi nii lähedaseks saanud. Samal ajal on aga igal üliõpilasel oma põhjused, mis on teda just instituudiga sidunud ja sinna õppima suunanud.
Olen esitanud küsimusi instituudi praegustele ja endistele üliõpilastele. Järgnev on valik küsitlusest.
Alice Vahi,
Usuteaduse Instituudi üliõpilasesinduse esimees

Kristel Engman (33, fotol) on diplomaat välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonnas. Lääne praostkonna vikaarõpetaja (ordineeritud 2004). Õppinud UI diplomiõppes aastatel 1994–1999; 2001 lõpetanud Tartu ülikooli bakalaureuseõppe, 2003 magistriõppe; alates 2007 UI doktorant.
Millised olid EELK UIsse õppima astumise põhjused? Kuivõrd loomulik otsus oli see tol ajal sinu jaoks?
Õppides humanitaarse kallakuga gümnaasiumis tekkis põhjalikum huvi ajaloo, usuteaduse, üldise kultuuriloo ja keelte vastu. Et teoloogia oma mitmemõõtmelisuses sisaldab kõiki eelmainitud valdkondi, tundus haridustee jätkamine teoloogia alal igati loomulik, ehkki kaalusin ka teisi variante.
Valisin instituudi, sest seal õpetatav ja paralleelselt õpingutega toimuv praktika koguduses sobis minu arusaamaga teoloogia ühtaegu teoreetilisusest ja praktilisusest. Minu jaoks oli teooria ja praktika ühendamine parim õppimise meetod ning instituudis õpitut oli võimalik rakendada mentor Tiit Salumäe juhendamisel kodukoguduses Haapsalus.
Kuivõrd kooskõlas on/oli su igapäevane elu UIs õpituga?
Instituudis omandatud teadmised andsid hea baashariduse edasisteks õpinguteks ja kutsevalikuks. Oma igapäevatöös diplomaadina olen sageli kogenud, et teoloogilised teadmised on tulnud kasuks nii mõnegi rahvusvahelise probleemi, olukorra või koostööpartneri mõistmisel.
Rahvusvahelises suhtluses on palju sellist, mis seostub otseselt religiooniga, olgu siis tegemist ristiusu, islami, budismi või teiste usunditega. Usun, et teoloogiaõpingud on muutnud mu arusaama maailmas toimuvast oluliselt avaramaks ja suhtumist tolerantsemaks.
Kuidas iseloomustaksid õppetööd ja selle korraldust UIs?

Instituudi ainulaadsus on olnud ja on ka praegu akadeemiliste teadmiste ja praktika sümbioosis ning instituudis valitsevas vaimususes ja õppijakeskses lähenemises. Minu õpingud instituudis langesid aega, mis oli kirikliku erakõrgkooli jaoks ümberkujunemisperiood. Ajal, mil instituut, nii nagu paljud teised kõrgkoolid Eestis, püüdis leida oma kohta kohalikul haridusmaastikul.
Vaadates täna UI õppekavasid, akadeemilist suunitlust ja püüdlusi, söandan väita, et instituut liigub tõsiseltvõetava akadeemilisuse suunas, kuid on samas suutnud säilitada väga õppijakeskse lähenemise ja vaimsuse. Instituudis on tunda kristlikku ligimesearmastust, pühendumust ja pürgimust akadeemiliste saavutuste poole.
On sul mõni meeldejääv sündmus või mõte UIst, mida sooviksid jagada?
Erinevas eas, erineva haridusliku tausta ja kogemustega üliõpilaste loomulik ning vahetu koostöö ja üliõpilaste ja õppejõudude vahetu suhtlus on üks instituudi tugevusi. Samuti oskus olla paindlik, vastamaks EELK ja ühiskonna ootustele, s.o valmisolek pakkuda sellist haridust, mille omandamine aitab kaasa kiriku ja ühiskonna arengule.
Hea meel on tõdeda, et aasta-aastalt kasvab instituudi tähtsus teoloogilise publitsistika väljaandmisel. Märkimisväärne on olnud juhtkonna, ennekõike rektor Randar Tasmuthi töö instituudi kaasajastamisel ning eesti hariduses ja teaduses tõsiselt võetavate õppeasutuste kaardile toomisel. See on aastakümnetepikkuse eesmärgipärase ja pühendunud töö vili.
Instituudi roll eesti haridus- ja kultuuriloos on suurem, kui esmapilgul võib tunduda. Instituudi esindajate – õppejõudude ja üliõpilaste osalemine ühiskonna arengut ja väärtushinnanguid mõjutavates aruteludes võiks aga oluliselt aktiivsem ja nähtavam olla.
Mida soovitaksid tulevasele UIsse sisseastujale?

Õppida Eesti vanimas erakõrgkoolis oma ala parimate asjatundjate juhendamisel väga õppijasõbralikus ja vaimses keskkonnas on omal moel ainulaadne luksus, millest osasaamist soovitan neile, kes tahavad lisaks heale akadeemilisele pagasile saada osa kristlikust spirituaalsusest ja ühtehoidmisest. Instituut on haritud kristlaseks kasvamise koht.