Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Õpime üksteist tundma

/ Autor: / Rubriik: Kolumn / Number:  /

Kindlasti on igale religiooniga tegelevale inimesele aeg-ajalt kasulik värskendada oma füüsika-, bioloogia- või geoloogiaalaseid teadmisi. Õnneks toetab seda ka mitu ettevõtmist, näiteks toimub käesoleval semestril Tartu Ülikoolis kolmapäeviti loengusari «Algused ja lõpud», kus nimetatud teemal arutlevad füüsikud, bioloogid, geoloogid ja teoloogid.

Kontsentreeritumalt toimus loodusteadlaste-, kultuuriinimeste- ja teoloogidevaheline mõttevahetus 22.-23. aprillini Põltsamaa kiriklas peetud Teaduse ja Religiooni Kolleegiumi II kevadkoolis, pealkirjaks sedakorda «Loodus, kultuur, kujutlusvõime».

Süvenemata eraldi tänavuses kevadkoolis peetud arvukate ettekannete sisusse, võiks kokkuvõtvalt öelda, et bioloog Toomas Trapido, füüsik Laur Järv, teoloogid Anne Kull, Meelis Friedenthal ja Ain Riistan, kirjanikud Jaan Kaplinski ja Hasso Krull ning loodusemees Henrik Relve suutsid läbi füüsikalise, poeetilise, filosoofilise ja usundiloolise vaatepunkti luua rea võimalikke mõtteskeeme religiooni ja looduse mõtestamiseks, nende sidumiseks, kuid teatud juhtudel ka lahutamiseks. Väärtust nendele ettekannetele lisas kevadkoolis valitsenud avatud vaimsus, erinevate vaadetega inimeste dialoog, mis eriti hästi avanes rühmatöödes ja õhtustes vestlustes.

Interdistsiplinaarse lähenemise võlust ja ohtudest on palju kirjutatud. Nii mõnigi on selles näinud kalduvust njueidžistumisele või sünkretismile, on aga ka neid, kellele on loomulik teatud usulisi mõisteid ja põhimõtteid tänapäeva valguses ümber sõnastada. On ju tõsiasi, et religioon tekitab meie oludes endiselt palju mõistmatust ning juba seetõttu on usulise sõnumi tänapäevane sõnastus hädavajalik.

Mulle tundub, et Põltsamaa kevadkooli näol on tegemist olulise ning seni katmata nišiga meie teoloogilisel maastikul. Väliselt on see pisut boheemlik ning rohkesti uusi mõtteid genereeriv õppimise vorm, mis oma vabadusega mõjub värskendavalt lipsustatud, ülikonnastatud ja pisut rohkem reglementeeritud konverentside kõrval. Annaks Taevas, et kevadkoolid kord alustatud laadis jätkuksid.

Lisaks sisulisele tuumakusele panin kevadkoolis tähele ka mõnusat laadi vagadust. Põltsamaa kevadkooli teisel päeval 23. aprillil maeti vaimulik Herbert Kuurmet. Kevadkoolis ei unustanud keegi, et valitses lein. Samas tundus, et avatud arutlused usuteemadel oli just õige viis mälestada selle siira ja otsekohese suurmehe mõtteid ja tööd.

Toomas Jürgenstein