Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Õpetajal maal igav ei ole

01.06.2011 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Persoon kaasajast

Arvo Lasting unistab vana Helme kiriku varemete juures, et veel püsti seisvad müürid saaks konserveeritud. Rita PuidetViljandi praostkonna sinodil kuulutati praostkonna aasta õpetajaks tõrvalane Arvo Lasting, kes teeninud oma ametis tosin aastat.
Arvo Lastingust aednikku ei saanud, kuigi ehk oleks võinud, sest seda ametit peetakse nende peres mitmendat põlve. Arvo vendki kaupleb Tõrvas lilledega. Arvo vaatab rohkem ülespoole, kuigi paneb heal meelel käed mulda ja aitab vanemaid.
Ei oska keelduda
Lähemat tutvust Arvoga kogesime lugejareisil Egiptusesse, kui tema meile lõunamaa pimedatel õhtutel palvetundi pidas. Igapäevaselt on ta ametis Helme ja Taagepera koguduses 1999. aastast ja lisaks 2009. aastast Mõisaküla koguduses. Lugejaile teadmiseks – Helme kirik asub Tõrva linnas.
Sinodil osaks saanud tähelepanule on ta leidnud seletuse: «Südames ma ju soovisin mitut kogudust teenides, et praostkond mind toetaks, et ma ei oleks üksi. Seda tunnustust võtangi kui märki kokkukuulumisest. Suurte saavutustega mul kiita pole, aga kui palutakse, on raske ära öelda.»
«Minu viga on, et ma ei oska «ei» öelda,» lisab Arvo. Nii peab ta igal pühapäeval kaks teenistust: ühe Helme kogudusele ning üle nädala Taageperas ja Mõisakülas. Kahe kuu tagant peab ta palvust Riidaja mõisa kabelis. Nädala sees võtab inimesi vastu Helme kirikus, vennastekoguduse 1847. aastal ehitatud vanas palvemajas, mis kümmekond aastat kuulub ametlikult kogudusele.
«Kogu aeg kulub kirikutööle,» kinnitab Arvo, kes kirjutab väiksemaid projekte kultuurkapitalile, et tuua kontserte kogudusele kuuluvasse Tõrva kirik-kammersaali (1905. aastal ehitatud õigeusu kirikuks). Sel reedel on seal heategevuslik kontsert, laulab Norra laulukoor, annetused lähevad kiriku remondi toetuseks.
Hea läbisaamine
Helme kirikus hakkab silma pillirohkus. Kui lugemine sassi ei läinud, sai kokku viis orelit või harmooniumi. Kõik pillid mängukõlblikud ei ole, üks neist täidab talvekirikus altari aset. Koguduse organist Thea Leitmaa on kohaliku muusikakooli direktor ja koguduse liige. Kõige uuema pilli, kahe manuaaliga elektrioreli kinkis sügisel Bramsche sõpruspraostkond Saksamaalt ja see pannakse pärast korrastust kammersaali, et rikastada linna kultuurielu. Tööde osas on kokku lepitud meister Olev Kentsiga.
1994. aastast on kogudusel hea koostöö Norra kogudusega, kes on kirjutanud nende toetuseks paar projekti. Suhted tekkisid diakooniatöö pinnalt ja on igati ergastavad. Oslo diakooniaülikooli direktori Runo Lilleaaseni kohta ütleb Arvo, et «mees on igati uhke», mõeldes tema orelimängu oskusele. Elavam on läbikäimine Byneseti kogudusega ja diakooniatöötaja Ann-Elin Slettahjelliga.
Tänu norralaste abile on kirikusse saadud vesi, esialgu küll oma kaevust, aga lootus on ühineda linna veevärgiga. Korda on tehtud elektrisüsteem, remonditud lastetööks kasutatav tuba. Viis aastat tagasi vahetati välja osa kiriku põrandast.
Abiks kogudusele on ka maa rendist saadav raha. Suurem osa 50 hektarist on ühe põllumehe kasutuses, osal kõrgub sideteenuseid vahendav mast.
Liikmesannetajaid koguneb valla 14 küla peale poolsada, karjakese suuruseks arvab Arvo kolme-nelja tuhandet inimest. Kui varalise poolega saab kogudus kenasti hakkama, siis koguduse nõukogu valimine tekitab õpetajas probleeme.
Oodatakse noori
Lihtne oleks valida ustavaid ja elukogenud inimesi, kes tegelevad remonditööga, koristuse ja kohvilauaga, aga kui vaja projekti kirjutada või lepingut sõlmida, on raske. Nooremad inimesed on kaugele kolinud. Nii elab juhatuse esimees Vaiko Püttsepp pealinnas, vahel jääb asjaajamises operatiivsusest puudu, arvab õpetaja.
Sel aastal on pühapäevakoolis käinud aktiivselt kaks tüdrukut, on käinud ka paar poissi ja vahel veel mõni laps. Palveringi koguneb ja ühtlasi on teelauaosaduses kümmekond inimest. Igal pühapäeval on jumalateenistusel paarkümmend koguduseliiget. Mis õpetajale rõõmu teeb, on osalejate vaheldumine.
Kolm aastat on õpetaja Kat­rin Priilaht andnud Tõrva gümnaasiumis religiooniõpetuse tunde, kust mõnel aastal on noori leeri tulnud, aga tänavune «saak jäi tulemata». Ehk läheb sügisel paremini, kui taas leer välja kuulutada. Üllatus tuli aga Taagepera kogudusest, kus nelipühal saab leeriõnnistuse kuus inimest. Varem pole sealses koguduses eraldi leeriteenistust peetud.
Arvo Lasting on tänulik Viljandi praostkonnale, et ta toetab koolitustest osavõttu. Ja seda võimalust on kolme koguduse õpetaja jõudumööda kasutanud. Lisaks saadavale õpetusele loodab ta kohtuda teiste õpetajatega, et jagada tööalaseid kogemusi ja suhelda omavanuste inimestega, sest tema eakaaslased on kodukohast võõrsile läinud.
Arvo jaoks on Tõrva «just paras koht, kus jõuab toredasti kõigiga tuttav olla». «Igav siin ei hakka, kui keegi ustav kirikuline puudub, on mõni teine tema asemel. Inimesi jätkub kogu aeg,» kinnitab koguduse hingekarjane.
Rita Puidet

Teenimine
Arvo Lasting teenib 1999. aastast Helme ja Taagepera kogudust, 2009. aastast Mõisaküla kogudust.
Helme koguduses on liikmeid 4600, liikmesannetajaid 510; Taageperas vastavalt 435 ja 106 ning Mõisakülas 375 ja 134.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)