Õpetaja Vaasa saadeti puhkama
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 22. november 2006 Nr 48 /
Laupäeva, 18. novembri keskpäevaks kogunesid Tõrva kirik-kammersaali Valter Vaasa omaksed, sugulased, naabrid, sõbrad, ametivennad, koguduse rahvas. Üheskoos toodi tänu ja austust kauaaegsele õpetajale Valter Vaasale ja saadeti kõrgesse ikka jõudnud väsinud mees puhkama.
Tuues õpetajat hommikul kammersaali, sõitis auto mööda vanast Helme kirik-palvemajast, kus Valter Vaasa pool sajandit oli tööd teinud ja osa oma elustki elanud. Kirikuesisel õnnistasime õpetaja puusärgi. Olime möödunud ka õpetaja kodust ja peatunud väraval.
Igavesed asjad
Õpetaja seati kirik-kammersaalis ärasaatmistalituseks valmis. Rahva kogunemist saatis Valter Vaasa sõprade Ülo ja Mare Bergmanni viiuli- ja klaverimuusika. Keskpäeval andis talitusele muusikalise sissejuhatuse Helme koguduse organist Thea Leitmaa, kes tuli organistiks alles pärast Valter Vaasa ametist lahkumist. Nad on koos teinud vaid mõne jumalateenistuse, kuid Vaasa on ristinud Leitmaade perekonna. Matusetalitusel saatis koraale Mare Bergmann.
Piiblitekste lugesid Valga ja Viljandi praosti kt Vallo Ehasalu ja Rein Schihalejev ning artikli autor. Matusekõne pidas Lääne praost assessor Tiit Salumäe, kelle pere on Vaasadega olnud kaua heades suhetes. Oma kõnes vaatas ta tagasi Valter Vaasa 91aastasele eluteele, pikaaegsele tööle Helme koguduses. Tööle, mis on olnud seotud tuhandete inimeste teenimisega. Tööle, kus Vaasa on puutunud kokku nii paljude inimeste eludega.
Tiit Salumäe meenutas tõdesid, millest Valter Vaasa on oma elus juhindunud ja mida ta on õpetanud kogudusele ning ametivendadele. Need tõed on väsinud õpetajale olnud abiks ja julgustuseks eluteel. Loota Jumalale ka kõige keerukamates ja ülekohtusemates situatsioonides, sest «sinu asju aetakse». Armasta Jumalat üle kõige ja looda Tema peale ning ära nõua maist hiilgust ega heaolu. Sest «nähtavad asjad on kaduvad, aga nähtamatud on igavesed».
Lapselapse mälestuslaul
Lisaks kogudusetööle on Valter Vaasa jaoks olnud tähtis kodu ja perekond. Möödanikku jääb 65 aasta pikkune abielu Heinola Vaasaga. Möödunud aastatesse jääb laste kasvatamine ja kaasaelamine lastelastele. Kõik see on olnud meie õpetaja elu sisu.
Praost emeeritus Valter Vaasat mattis peapiiskop Andres Põder, kes pidas ka eestpalve lahkunu eest, tema perekonna ja kõigi ärasaatjate eest.
Matusetalitusel laulis Tõrva rahvakoor Piret Ripsi seatud laulu «Sa südames nüüd pane» ja Tõrva laulustuudio ansambel laulis «Pie Jesu». Mõlemat kollektiivi juhendab Maie Kala. Ta meenutas ka Vaasa sõbralikkust, lihtsust ja soojust. Seda, kuidas õpetaja kunagi ei jätnud küsimata, kuidas käsi käib.
Järelehüüete hulgas võtsid sõna Helme vallavolikogu esimees Toivo Põldma, kellega lahkunud õpetajal olid soojad suhted. Sõna võttis Helme koguduse omaaegne juhatuse esimees Hilda Mikk, kes hulk aastaid käis õpetajaga koos sinoditel ja tegi temaga head koostööd. jumalaga jätsid EÜSi liikmed eesotsas vilistlase Silver Sägaga.
Tänades lahkunud isa ja kohaletulnuid, võttis sõna Valter Vaasa tütar Marianne Liiv. Tütrepoeg Lauri Liiv laulis vanaisa puusärgi ääres ühe laulu.
Eakat õpetajat olid tulnud saatma ametivennad lähemalt ja kaugemalt ning igaüks ütles piiblisalmi ja saatesõna.
Kogugem mälestusi
Asudes Tõrva kirik-kammersaalist teele Helme kalmistule, kandsid väsinud õpetajat autole ametivennad. Kalmistule kandsid teda EÜSi poisid, kes asetasid Valter Vaasa ka hauda ja viimaks tema mullatekiga katsid.
Talituse lõpuosas, kui kalm oli ehitud arvukate õite ja ilusate pärgadega, võttis sõna veel Tõrva linnapea Agu Kabrits. Talitus lõpetati Valter Vaasa lemmiklauluga «Oota hing, oh oota!». Kalmistul saatis koraale neljameheline Tõrva puhkpilliorkester, mehed, kellega õpetaja on aastaid teinud meeskonnatööd.
Paljud ärasaatjad kogunesid viimaks peielauda. Kõrgesse ikka jõudnud õpetajast võiksime rääkida lõputult. Tal on olnud soojad suhted paljude sõprade ja ametivendadega, vanemate ja noorematega. Nii ei saanud me peielauaski vaikides istuda.
Vallo Ehasalu meenutas Valter Vaasa lihtsat töökust. Ei ole selle õpetaja töö olnud üksnes jumalateenistuste ja talituste pidamine. Nii kiriku juures kui ka kodus on tulnud hoolt kanda hoonete remondi eest, korras hoida aeda. Iga tööriist sobis temale kätte, olgu see reha, labidas või vikat. Isa töökust meenutas peielaua-kõnes ka poeg Ivar-Olavi Vaasa.
Vaasa elukogemused on meeldejäävad. Ta ootas ikka noori ametivendi külla, et anda nõu näiteks aruannete koostamise kohta vms.
Laupäevane koosviibimine lõppes aga lahkunu sõbra Trivimi Velliste sõnavõtuga, kus ta kutsus üles koguma mälestusi Valter Vaasast, et koostada teos auväärt õpetajast.
Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja
