Slava Ukraine
Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

Õpetaja Ralf Alasoo lahkus igavikku 

10.08.2022 | | Rubriik: Teated

Õpetaja Ralf Alasoo lahkus igavikku 

15.10.1964–03.08.2022

Istume Ralfiga Narva-Jõesuu koguduse majas avatud akna all, joome teed ja räägime. Väljas on sume ja pime augustiöö. Meie aga istume ja räägime. Jututeema lendab üle kunsti, kirjanduse ja filosoofia. Vaim on kohal, vaim on vaba ja annab üha uusi teemasid. Niiviisi istume poole ööni. Kiiret pole kuhugi, ka hommikul ei pea kuhugi ruttama. Öö on hea aeg: mida rohkem vaibub maailma kära, seda rohkem lehvib vaim. Praegu näib mulle, et selline öine vestlus ongi teoloogia, selle ehedal kujul.

Ralf oli minust vanem, kirikus rohkem teeninud ja seetõttu kogemusi muidugi rohkem. Olin Ralfiga võrreldes pisut nagu õpilase rollis. Mõndagi sai kõrva taha pandud sellist, mida ülikooliloengutes ette ei tule. Just praktilise kirikutöö ja teenimise kohta sain talt mõne hea mõtte ja tähelepaneku. Mulle näib, et Ralfi elu ja teenimist iseloomustas teatav lihtsus…

Muidugi teadsin Ralfi juba Tartu aegadest. Ta oli EÜSis, mina korporatsioon Ugalas. Ei saa öelda, et me just tihedalt läbi käisime, kuid ühes või teises majas sattusime vahel jutu peale. Ralf oli hea kuulaja ning vestleja. See ju ongi ühe vaimuliku peamisi oskusi, arvan ma – oskus kuulata ja oskus rääkida. Viskasime koos ka nalja. Arvan, et siin kehtib vana hea tähelepanek, et sellega, kes ka nalja mõistab, saab rääkida tõsistest asjadest. Samas ta võttis elu realistlikult, tegemata õhulosse või elamata illusioonides. Kui oled olnud kaitseväekaplan, siis teatud sõjamehelik otsekohesus jääb sulle külge. Vahel pajatas ta mulle oma Iraagi-mälestusi.

Ralf jõudis teenida mitmes koguduses. Ta lõi kaasa mitmel suvel praostkonna leerilaagrites Toolsel.  Narva-Jõesuu kogudus jäi viimaseks. Just sealt ma teda mäletangi, käisin seal vahel suvitamas. Just nende öiste vestlustega seal Ralf mulle meelde jääbki.

Me kõik kanname endas oma elulugu. Seda ei tasu kahetseda või põlata; sellest saab õppida. See on meie oma. Kuid olin ausalt öeldes rabatud, kuuldes Ralfi surmast. Head teed! Ükskord jätkame juttu Isamajas.

Meelis-Lauri Erikson

ametivend

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. (Ps 145:15)