Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe koguduse töösse antud elu

16.02.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

Laupäeval, 19. veebruaril tähistab oma 60. sünnipäeva Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe.

Ümmarguse sünnipäevaga seoses tiirlevad 40 aastat kirikutööd teinud õpetaja peas kahesugused mõtted: «Paljudes asjades võin juba rahulikumalt elu ja töö peale vaadata. Eks elus on olnud ka väga kiireid perioode, kuid nüüd on selline õnnelik aeg kätte jõudnud, et ei pea enam nii palju rabelema. Eks amet ole ka juba selge. Teiselt poolt annan endale aru, et kõike, mida tahaks, nagunii ei jõua teha.»

Toomkirik ei saa iial valmis

Alati uusi ideid pakkuva ja neid ka elluviiva kirikuõpetaja sõnad rahulikust pastoripõlvest ei ole kuigi usutavad. Küllap pakub tulevikki Toomkogudusele uut ja huvitavat. Õpetaja Salumäe nõustub: «Toomkirik ise on juba nii tänuväärne tööpõld, et siin ei lõpe töö kunagi otsa. Selles kirikus võib ikka jälle uusi paikasid avastada.

Enne jõule näitasime Püha Jüri kabelit, nüüd vaatasime arhitekt Illar Kannelmäega edelakabeli peal olevat kasutamata ruumi, millest võiks tulevikus saada laulukooride prooviruum. Olen rõõmus ja tänulik, et meil on palju kaasamõtlejaid nagu kunstiteadlane Juhan Kilumets, samuti muinsuskaitsja Boris Dubovik. Loetelu võiks pikalt jätkata.

Teine tulevikku suunatud küsimus on inimeste küsimus. Meie pere on väga väike, kes me siin ametis oleme. Olen väga tänulik nii auväärsele abiõpetajale nagu seda on emeriitpeapiiskop Kuno Pajula ja õpetaja Patrik Göransonile, kes alati appi tulevad, kui seda vaja on.

Meil oleks väga vaja üht pühendunud abiõpetajat või diakonit, kes saaks kogu oma jõu suunata Toomkogudusele. Minu põhimõtteks on vanasõna «Enne töö, siis palk», tänapäeval aga hakatakse kohe rahast rääkima. See on olnud ka takistuseks sellise inimese leidmisel. Pühendunud tööinimesele tuleb ka palk, nagu minu ja mu vanemategi elu on näidanud.

Kui kogu jõud antakse koguduse töösse, siis kannab ka kogudus selle eest hoolt, et õpetaja leivalaud on kaetud ja peavari olemas. Siin tahan kindlasti märkida, et Toomkogudus on oma õpetajate eest väga hästi hoolt kandnud, maksab korraliku palga, kannab hoolt eluaseme eest. Olen õnneks selles eluetapis, kus majanduslikud mured ei koorma, pean vaid endalt küsima, mida ma veel teha jaksan.»

Teha on jaksanud ja jaksab õpetaja Salumäe kindlasti veel palju. Selle aasta sügisel peetakse juba kümnendaid toompäevi, mille idee autoriks ja tegelikuks elluviijaks on õpetaja Salumäe. Tema initsiatiivil sai korda unikaalne Ladegast-Sauer orel, see oli töö, mis kestis aastaid ja nõudis väga palju energiat.

Toomkirik on tuntud orelikontsertide koht, siin on esinenud organistid laiast maailmast ja kodumaalt, eelmisel aastal tähistati suurejooneliselt Hugo Lepnurme 90. sünniaastapäeva jne, jne. Õpetaja Salumäe on osanud enda ümber iga taolise ürituse ettevalmistamiseks koondada sõbraliku seltskonna, kes igaüks n-ö oma rida ajab, kuid kahtlemata on õpetaja see, kes kõige rohkem vaeva näeb.

Õpetaja Ivar-Jaak Salumäed lähevad paljud tema sõbrad, tuttavad ja koguduseliikmed Toomkirikusse õnnitlema jumalateenistusel pühapäeval, 27. veebruaril.

Tiiu Pikkur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)