Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Õnnitlusi saabus ka kuningakodadelt

07.08.2019 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Jumalateenistus Vormsi kirikus. Armulauda jagavad piiskop Tiit Salumäe (vasakult), peapiiskop Urmas Viilma ja õpetaja Tiit Pädam. Riigikantselei

Olevipäeva tähistamine Vormsil on iga-aastane sündmus, mil kodusaarel saavad kokku kunagised vormsilased ja nende järeltulijad ning praegused saareelanikud.

Igasuviseks tähtpäevaks kujunes olevipäev 1990. aastast, mil Teise maailmasõja eest pagenud inimesed said esmakordselt taas kodukanti külastada ja toimus ka Vormsi Püha Olavi kiriku pidulik taaspühitsemine.

Sündmusi kolmel päeval
Tänavu oli põhjust tähistada olevipäeva erilise pidulikkusega, sest kiriku rajamisest möödus 800 aastat. Rohkeid külalisi oodates jaotati ürituste kava kolmele päevale ning korraldati, et see hõlmaks kogu saart. Nii veetsid pidulised laupäeva saare looduse ja eluoluga tutvudes ning tulevikuvisioone arutades Hullos, pühapäeval peeti rannarootslaste kultuuripärandile pühendatud Rootsi päeva Sviby Vormsi talumuuseumis ja esmaspäeval koondusid ettevõtmised auväärset tähtpäeva tähistava Vormsi kiriku ümber.
Kolme päeva sisse mahtus nii seminare, muusikasündmusi kui ka huviretki. Nii tutvustati DNA-uuringuid, räägiti Vormsi kiriku ajaloost ja peeti maha metsaomanike infopäev. Lauludega rõõmustasid Vormsil Henry Laks ja rannarootsi muusikat tegev Strand…Rand. Traditsiooniliselt olid kavas laat ja simman. Vormsiga sai tutvuda ka giidituuridel ja autoorienteerumisel. Olevipäeva pidustused lõppesid Vormsi koolimaja pühitsemisega, mille viisid läbi peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe.

Jumalateenistus taastatud kirikus
Rootsi päevade peasündmust, kiriku rajamise 800. aastapäeva tähistati olevipäeval, 29. juulil. Kiriku auväärse tähtpäevaga on omal kombel seotud kõik Põhjamaad: 16. sajandi lõpus kirja pandud rahvapärimuse kohaselt lasi kiriku 1219. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II ja see pühendati Norra kaitsepühakule pühale Olavile.
Koguduseliikmed on olnud valdavalt saarel aastasadu elanud rootslased, keda näiteks 1908. aasta andmetel oli 2348 koguduseliikmest 1908. Seetõttu paluti jumalateenistusele aukülalisteks ka Taani, Rootsi ja Norra esindajad.
Algsest Vormsi puukirikust on alles vaid praeguse pikihoone alused vundamendikivid. Kirikuhoone hävis Liivi sõjas 1575. aastal Vormsi saare rüüstamise käigus ja ehitati uuesti üles aastal 1632, kui kirik sai praegusaegse ilme. Nõukogude ajal oli pühakoda jäänud lagunema, hoonet asuti renoveerima 1980. aastate lõpus. 1990. aastal said tulla endised vormsilased tagasi kodusaarele ning toimus Vormsi kiriku taaspühitsemine.
29. juuli olevipäeva jumalateenistusel Vormsi Püha Olavi kirikus osalesid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson, Lääne praost Kaido Saak ja Vormsi koguduse õpetaja Ants Rajando. Muusikaga teenisid pidulikul sündmusel organist Lia Salumäe ja Kose pasunakoor.
Auväärse sündmuse tunnistajateks olid tulnud peaminister Jüri Ratas ning Norra ja Rootsi saatkonna esindajad. Jumalateenistuse järel loeti ette kirjalikud tervitused ka Taani kuningannalt Margrethe II-lt, Rootsi kuningalt Carl XVI Gustafilt ja õnnesoovid Norra saatkonnalt.
Suure Rootsi päeva 2019 ja olevipäeva korraldasid Vormsi vallavalitsus ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus koos Vormsi koguduse, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse, Rannarootsi Muuseumi, Vormsi Kodukandiühinguga, Rootsi Hariduse Seltsiga Rootsis ja Läänemaa Metsaühistuga.
Regina Hansen,
konsistooriumi avalike suhete spetsialist

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)