Esileht » Arvamused » Arvamus »

Õnnistust meie riigile ja rahvale

02.03.2010 | | Rubriik: Arvamus, Tähtpäev

80 aastat tagasi kajastas Eesti Kirik elavalt muusika­elu kirikutes.
«Rõõmustavaks nähteks on kujunemas, et rohkem hakatakse pöörama tähelepanu kirikumuusika harrastusele. Leidub noori kui ka vanu, kes on asjast huvitatud ja asunud muusikaõhtute tegelikule korraldamisele. Ja peab ütlema, et korraldajate meeleheaks ning Jumala auks on kasvamas ka kirikumuusika õhtute külastajate arv,» kirjutas Eesti Kirik veebruaris 80 aastat tagasi.
2. veebruaril möödus 10 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Sel puhul toimusid kõikides Eestimaa kirikutes pidulikud jumalateenistused. Tähtsaim neist, mille oli korraldanud Naiskodukaitse, leidis aset Tallinna Kaarli kirikus. Eredasti valgustatud pühakoda kogunes rahvast täis. Tulnud olid vanad, kelle pojad olid Vabadussõjas langenud, oli endisi sõdureid, oli noori, kes valmis oma kodu kaitsma, olid kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, riigitegelased. Sissejuhatuseks kõlas Kaitseliidu Tallinna maleva orkestrilt «Tehke kõrgeks väravad». Päevakohase kõne pidas õpetaja Fr. Stokholm, jutlustas piiskop J. Kukk, lauludega kaunistas jumalateenistust Estonia Muusika Osakonna segakoor Juhan Aaviku juhatusel.
Pidulikud tänujumalateenistused olid ka õigeusklike Aleksander Nevski ja Issanda Muutmise kirikus, kus paluti õnnistust meie riigile ja rahvale. Rahvast oli sellest osa saama kogunenud aga kasinalt.

Tähelepanu kirikumuusikal
13. veebruaril oli koguni kaks kirikumuusika õhtut. Tallinna Jaanis oli konservatooriumi oreliklassi õpilaste kontsert. Solistina esines pr M. Koljo. Toomkirikus samal ajal aset leidnud kontserdil soleeris Paula Brehm-Jürgenson. Esines toomkiriku koor, mille juht Helene Spulge astus üles ka orelisolistina.
Tallinna Meestelaulu Selts valmistus kontserdireisiks Rootsi ja Norrasse. 23. veebruaril esineti aga Eesti Vabariigi aastapäeva auks Tallinna Jaani kirikus. Juhatas prof August Topman, kes esines ka kava tutvustava sõnavõtuga, mis kergendas eriti orelimuusikast arusaamist. Oreliettekannetega esinesid aga professori õpilased prl Lilli (Leontine) Prommik ja Herman Känd.
9. veebruaril oli Tallinna Jaani kirikus koguduse vanadekodu 10. aastapäeva kontsert-jumalateenistus. Esines konservatooriumi õpilaskoor. «See on südant ülendav, et härra prof Topman püüab noorte konservatooriumi õpilaste südames äratada iha… Issanda kiituseks laulda ja mängida,» kirjutab Eesti Kirik.

Õppejõud musitseerisid kirikus
Huvitav kontsert toimus 2. veebruaril Tartu Ülikooli kirikus. Juba mõnda aega oli teada, et paar ülikooli õppejõudu olid asutanud kammermuusika ühingu. Nüüd esines nende kvartett esimest korda avalikkuse ees, kandes ette osi Mozarti klaverikvartetist. Kõik ettekandjad olid asjaarmastajate kohta suurepärase tehnilise osavusega. Dotsent dr V. Vadi ilmutas oma mängus temperamenti ja maitset, tema poognatõmme oli algul küll veidi närviline, muutus hiljem aga täiesti «siledaks».
Prof A. Paris näis olevat Tartu momendi parimaid vioolamängijaid. Tšellist hr Anger rõõmustas kuulajaid oma kindla tasakaalustatud mänguga. Hea mõte oli kasutada klaveri asemel orelit. Mõlemad soololaulud viiuli saatel olid justkui väikesed pärlid, milles suur osa oli prof J. Kõpu abikaasal, kel osutus olevat ilus sümpaatne koolitatud hääl. Esines ka koor Cantate Domino, kes oli aga senisest särast palju kaotanud.
Selle kohta ütleb Postimees, et «hr A. Karafin on muidu .. kindel koorijuht .., aga iga koorijuht võib edukalt töötada ainult siis, kui ta end täiesti pühendab ühele .. koorile. Kui korraga juhatada kolm koori, siis lõpuks ei saavutata ühegagi õiget edu». Lastekoor hr H. Pärna juhatusel oli teinud väikesi edusamme, kuid mõjus siiski veel liialt «mehaaniliselt-tuubitult». Poisid intoneerisid ebapuhtalt. Nii arvas muusikateadlane dr Elmar Arro.

Tähistati vabariigi aastapäeva
Eesti Vabariigi 12. aastapäev möödus Tallinnas tagasihoidlikult. Kirikutes toimuvale lisas kaalu pidulikel tänujumalateenistustel kõlanud muusika. Tähtsaim toimus sel päeval aga Tartu Ülikooli kirikus, kus Cantate Domino osavõtul aset leidnud jumalateenistus kanti üle raadios, pärast kogunes Cantate Domino lastekoor aga pidulikule isamaalisele õhtule.
23. ja 24. veebruaril olid kontserdid Türi kirikus. Esinesid Türi Muusika Seltsi ja kiriku ühendatud segakoor ning solistid prl Böhlendorff (sopran), prl Kampe (alt) ja koorijuhina üles astunud organist J. Veeber.
Rohkesti oli veebruaris õpetajate ja köstrite ametisse määramisi. Viimaste hulgas olid Kristian Neumann, Valter Pikat, Voldemar Rehfeldt ja August Taberland. Köstreid leidus ka kiriku juhtorganites. Nii oli H. Anniko revisjonikomisjoni esimees ja koguduste kodukorra väljatöötamise komisjoni liige.
Liturgiline komisjon, kuhu kuulus ka köster A. Siiak, sai valmis leerilaste õnnistamise uue mälestuslehe. 

Mati Märtin, kes on lugejatele eelkõige tuttav muusikakriitiku ja kontsertide arvustaja ning ajalooliste ülevaadete tegijana, on Eesti Kiriku kõige pikemaajaline kaasautor. Mati Märtini enda arhiivi andmeil on tema esimene kaastöö Eesti Kirikus ilmunud 25. juulil 1991. Käesolev kirjatöö on järjekorras 206. Foto: erakogu
Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)