Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Õnnistus kasvab jagades

21.08.2003 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!
Ps 33:12
Jumala rahvale kuulub Tema õnnistus. Laulik kiidab nädala juhtsalmis õndsaks Jumala väljavalitud rahvast ning meiegi usume end Kristuse läbi selle rahva hulka kuuluvat. Õnnistus tähendab Piiblis kõike head: õnne, tervist ja heaolu. Õnnistus on Jumala rahva elus kogetav ja nähtav.
Jumalateenistuse lõpus õnnistatakse meidki iga kord sõnadega: Issand õnnistagu sind ja hoidku sind, Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline, Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu. Mida tähendab Jumala õnnistus meie igapäevaelus? Seal, kus Jumal inimesi õnnistab, võivad nad tunnistada, et keegi ei ole üksi. Nad võivad tõdeda, et Jumal on alati nendega. Jumal on ka siis inimese juures, kui ta arvab, et on maha jäetud. Selles õnnistusvormelis on palve, et Issand hoiaks oma rahva liikmeid alati enese juures, et miski ei saaks meid Temast lahutada.
Ridala kiriku koorivõlvi päiskivil on suur tondokujuline maaling. Seal on kujutatud rõõmsameelset habemega meest, kes on parema käe õnnistamiseks üles tõstnud, vasakus aga hoiab valitsuse sümbolit – riigiõuna. Arvatavasti on kujutatu Jumal-Isa või siis Kristus kui Pantograator. Maaling kõneleb õnnistamissõnadest: Issand lasku oma pale paista sinu üle. See tondo sümboliseerib Issandat, kes oma sõbralike rõõmsameelsete silmadega meid saadab.
Ta hoiab oma pale meie üle ka siis, kui kirikust lahkume. Tema armastust kiirgav pale ja õnnistamiseks üles tõstetud käsi on alati meie kohal, ükskõik, mis meid eluteel ees ootab, olgu rõõm, mure või raskused. Jumala tõotus olla oma rahvaga ja iga üksiku liikmega on õnnistuse tuumaks. Sellest ei saa end lahutada. Jumal jätab meile vabaduse toimimiseks. Ta ei seo meid enese külge. Kuid seda vabadust saadab tõotus: Ma olen teiega. Inimese vastus saab Talle olla: ma tahan olla sinuga, Sinu tahe olgu ka minu tahe.
Kuid keegi ei saa seda õnnistust ainuüksi endale hoida. Kuna Jumal annab ja jagab rikkalikult, siis ei pea meiegi sellega kokku hoidma. Õnnistus saab kasvada ja seda võib kogeda seal, kus seda jagatakse. Märgates puudust, on meie ülesanne viia sinna leevendust, märgates kurbust – rõõmu, märgates kurja – headust ja armastust jne. Jagada sellest, mis meile on antud.
Kolmas osa õnnistusvormelist räägib rahust. Jeesus tervitas oma jüngreid: rahu olgu teiega. Kes Jumala õnnistuses elab, otsekui kala vees, keda Tema armastust kiirgav pale saadab, see elab rahus. Ta on rahutoojaks ka seal, kus on märgata selle puudujääke.
Katrin-Helena Melder

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)