Õnnistatud 2006 Issanda aastat!

04.01.2006 | | Rubriik: Määratlemata

Algava aasta juhtmõtteks on Jumala tõotus: «Ma ei lahku sinust ega jäta sind maha!» (Joosua 1:5) Need sõnad ütles Jumal Joosuale pärast seda, kui oli toimunud murranguline sündmus Iisraeli rahva elus. Senine juht Mooses oli surnud ja Jumal andnud rahva juhtimise ülesande noorele mehele Joosuale.

Võib aimata, kui raske oli Joosual saavutada autoriteet erineva meelsusega inimeste seas, kes  pärast aastaid kestnud vintsutatud kõrbeteekonda soovisid rahu ja paikset eluviisi. Jumal julgustab uut juhti: «Ole vahva ja tugev, sest sina pead andma sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma vandega nende vanemaile tõotasin anda.»

Küllap soovime meiegi igale uuele päevale vastu minnes, eriti veel uue aasta teele asudes, et Jumal ei jätaks meid maha.

Joosuale antud tõotusele annab Jumal lisaks veel nõuande, mida võib samahästi liigitada käsu kategooriasse: «Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu Seaduse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed! Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!»

Möödunud aastal on mitu maailma ja Eesti vaimusuurust igavikku lahkunud. Kirikus on alustanud tööd valitud uued  organid: kirikukogu, praostkonna sinodid, koguduste nõukogud ja juhatused. Küsime enestelt, kas suudame jätkata meile usaldatud vaimupärandi kandmist ja kas suudame anda selle kord edasi järgnevale põlvkonnale? Seda küsime endilt Jumala rahva liikmena, Jumala ees.

Palugem selleks õnnistust ja Jumala suunavat kätt nii peapiiskopile, kõikidele vaimulikele kui ka neile, kes asuvad erinevatel juhtimise tasanditel meie kirikus.

Inimeste käes ei ole tõe monopoli. Oleme siin kõik ekslikud rändajad ja uute võimaluste avastajad. Küllalt sageli ei suuda me teha seda, mida õigeks peame, sest inimloomus on nõrk ja annab järele kiusatusele või laiskusele. Kogemus kinnitab, et rohkem kuulatakse inimeste kui Jumala sõna. Tänapäeva ristiinimene ei erine kuigi palju ühiskonna tavalisest liikmest. Liberaalses Euroopas ei suuda alati vahetki teha, kas oled sattunud kirikusse või klubisse. Inimestele võimaldatud õigusi peetakse tähtsamaks kui Jumala seadust ja tema tahet. Räägitakse isegi kristluse kriisiajast.

Enne jõule lahkus igavikku Eesti Entsüklopeediakirjastuse üks vaimseid alustalasid, orientalist ja tõlkija Haljand Udam. Ta oli erudiit ning väljendusrikas ja täpne sõnastaja, kes on ajaloo-, usu- ja filosoofiaalaste artiklite kaudu mõjutanud paljusid mõtlejaid ning vahendanud eesti keelde ainulaadset maailma kultuuri ja kirjandust.

Kristluse kriisi kohta on Udam ütelnud: «Mina ei näe mingisugust kriisi. Kui kriis on, siis see tuleneb inimese enda küündimatusest ja patususest, aga see ei ole ristiusu õpetuse kriis. Jumala Sõna on muutumatu ja Kristuse õpetus kehtib ka tulevikus. Kriis tähendab pigem seda, et järjest raskem on ühitada igavest õpetust tänapäeva üha kaootilisemaks muutuva maailmaga, religiooni argimaterialismiga. Siin peab inimene tegema selge valiku, kas ta on vaimse korra poolt, mida esindab kristlik traditsioon, või ta peab tähtsamaks tänapäeva kaootilist maailma.»

Suurmeeste tuules on mõnda aega kerge edasi liikuda, aga tuleb aeg, mil peame ise otsustama ja valikuid tegema. Sellisel puhul vajame kindlat veendumust ja usku, et Jumal ei lahku meist ega jäta meid maha. Joosuale öeldud tõotus julgustagu meidki täna ja tulevastel päevadel, sest Issand on seesama, eile, täna ja igavesti.

Hoidku Jumal meid kõikumast vasakule või paremale.

Kui aga tahame valida oma tee, kas siis tõotus veel kehtib?

Armsad lugejad!

Soovin teile õnnistatud uut aastat ja Jumala juhtimisel tehtavaid õigeid valikuid oma elus.

Einar Soone,
piiskop

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)